Vestmik

et Joogid   »   nn Drikke

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [tolv]

Drikke

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma joon teed. Eg--ri-k te. E_ d____ t__ E- d-i-k t-. ------------ Eg drikk te. 0
Ma joon kohvi. Eg--r--k --f-i. E_ d____ k_____ E- d-i-k k-f-i- --------------- Eg drikk kaffi. 0
Ma joon mineraalvett. E---ri-- m-n------t-. E_ d____ m___________ E- d-i-k m-n-r-l-a-n- --------------------- Eg drikk mineralvatn. 0
Jood sa teed sidruniga? D-ikk -u-te--ed s--ron? D____ d_ t_ m__ s______ D-i-k d- t- m-d s-t-o-? ----------------------- Drikk du te med sitron? 0
Jood sa kohvi suhkruga? D--k- -u k-f-- med suk-e-? D____ d_ k____ m__ s______ D-i-k d- k-f-i m-d s-k-e-? -------------------------- Drikk du kaffi med sukker? 0
Jood sa vett jääga? D--kk -- -atn-m-d i--i-ar? D____ d_ v___ m__ i_______ D-i-k d- v-t- m-d i-b-t-r- -------------------------- Drikk du vatn med isbitar? 0
Siin on pidu. He- -- d------t. H__ e_ d__ f____ H-r e- d-t f-s-. ---------------- Her er det fest. 0
Inimesed joovad šampust. F--- d-i-k mu---ra-d--v--. F___ d____ m_________ v___ F-l- d-i-k m-s-e-a-d- v-n- -------------------------- Folk drikk musserande vin. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Fol--dri-- vin -g--l. F___ d____ v__ o_ ø__ F-l- d-i-k v-n o- ø-. --------------------- Folk drikk vin og øl. 0
Jood sa alkoholi? D-ik--du a--ohol? D____ d_ a_______ D-i-k d- a-k-h-l- ----------------- Drikk du alkohol? 0
Jood sa viskit? D-ikk du w--sky? D____ d_ w______ D-i-k d- w-i-k-? ---------------- Drikk du whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? D---k-d- -o-a-me- -o-? D____ d_ c___ m__ r___ D-i-k d- c-l- m-d r-m- ---------------------- Drikk du cola med rom? 0
Mulle ei meeldi šampus. Eg-------ikkje---s-e--n----i-. E_ l____ i____ m_________ v___ E- l-k-r i-k-e m-s-e-a-d- v-n- ------------------------------ Eg likar ikkje musserande vin. 0
Mulle ei meeldi vein. Eg li--r ik-je-v--. E_ l____ i____ v___ E- l-k-r i-k-e v-n- ------------------- Eg likar ikkje vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. Eg l---r ----e-øl. E_ l____ i____ ø__ E- l-k-r i-k-e ø-. ------------------ Eg likar ikkje øl. 0
Beebile meeldib piim. Baby-- -i--r ---l-. B_____ l____ m_____ B-b-e- l-k-r m-ø-k- ------------------- Babyen likar mjølk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Ba--e--likar-ka-ao--- -p--j-s. B_____ l____ k____ o_ e_______ B-r-e- l-k-r k-k-o o- e-l-j-s- ------------------------------ Barnet likar kakao og eplejus. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. K--nn- --k-- app-l-in-u- -- -----fr-k--us. K_____ l____ a__________ o_ g_____________ K-i-n- l-k-r a-p-l-i-j-s o- g-a-e-r-k-j-s- ------------------------------------------ Kvinna likar appelsinjus og grapefruktjus. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!