Vestmik

et Köögis   »   fi Keittiössä

19 [üheksateist]

Köögis

Köögis

19 [yhdeksäntoista]

Keittiössä

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas sul on uus köök? On-o----ul-a -u-- -ei---ö? Onko sinulla uusi keittiö? O-k- s-n-l-a u-s- k-i-t-ö- -------------------------- Onko sinulla uusi keittiö? 0
Mida sa täna valmistada tahad? Mi-- sin--h---a--tä--ä- ke-tt-ä? Mitä sinä haluat tänään keittää? M-t- s-n- h-l-a- t-n-ä- k-i-t-ä- -------------------------------- Mitä sinä haluat tänään keittää? 0
Valmistad sa toitu elektri või gaasiga? K--t-tkö s-hkö-l--va- -aasulla? Keitätkö sähköllä vai kaasulla? K-i-ä-k- s-h-ö-l- v-i k-a-u-l-? ------------------------------- Keitätkö sähköllä vai kaasulla? 0
Kas ma hakin sibulad? Le-k-a-n------ä s-pu-i-? Leikkaanko minä sipulit? L-i-k-a-k- m-n- s-p-l-t- ------------------------ Leikkaanko minä sipulit? 0
Kas ma koorin kartulid? Ku-r--ko--inä -er--a-? Kuorinko minä perunat? K-o-i-k- m-n- p-r-n-t- ---------------------- Kuorinko minä perunat? 0
Kas pesen salati ära? Pe--nk--m--- sa-aat--? Pesenkö minä salaatin? P-s-n-ö m-n- s-l-a-i-? ---------------------- Pesenkö minä salaatin? 0
Kus on klaasid? Mis-- --a--la--t? Missä ovat lasit? M-s-ä o-a- l-s-t- ----------------- Missä ovat lasit? 0
Kus on lauanõud? Mis-----at--s-ia-? Missä ovat astiat? M-s-ä o-a- a-t-a-? ------------------ Missä ovat astiat? 0
Kus on lauahõbe? M-------at-ruoka----ä---e--? Missä ovat ruokailuvälineet? M-s-ä o-a- r-o-a-l-v-l-n-e-? ---------------------------- Missä ovat ruokailuvälineet? 0
Kas sul on konserviavajat? O--o----u----pur--n--a-j--? Onko sinulla purkinavaajaa? O-k- s-n-l-a p-r-i-a-a-j-a- --------------------------- Onko sinulla purkinavaajaa? 0
Kas sul on pudeliavajat? O--- -in-ll--pullona-aaja-? Onko sinulla pullonavaajaa? O-k- s-n-l-a p-l-o-a-a-j-a- --------------------------- Onko sinulla pullonavaajaa? 0
Kas sul on korgitseri? On-o -i-u--a-k--kin----jaa? Onko sinulla korkinavaajaa? O-k- s-n-l-a k-r-i-a-a-j-a- --------------------------- Onko sinulla korkinavaajaa? 0
Keedad sa suppi selles potis? Kei--t---si-ä ----on t-ssä --t--la-sa? Keitätkö sinä keiton tässä kattilassa? K-i-ä-k- s-n- k-i-o- t-s-ä k-t-i-a-s-? -------------------------------------- Keitätkö sinä keiton tässä kattilassa? 0
Praed sa kala sellel pannil? P-i--atk--s-n--k-la--täl-- ------l-? Paistatko sinä kalan tällä pannulla? P-i-t-t-o s-n- k-l-n t-l-ä p-n-u-l-? ------------------------------------ Paistatko sinä kalan tällä pannulla? 0
Grillid sa köögiviljad sellel grillil? G--l---t-- ---ä--ihann---e- t---ä-g--l--l-ä? Grillaatko sinä vihannekset tällä grillillä? G-i-l-a-k- s-n- v-h-n-e-s-t t-l-ä g-i-l-l-ä- -------------------------------------------- Grillaatko sinä vihannekset tällä grillillä? 0
Ma katan laua. Min--kat-- pö----. Minä katan pöydän. M-n- k-t-n p-y-ä-. ------------------ Minä katan pöydän. 0
Siin on noad, kahvlid ja lusikad. T--s--ovat-veits-t--h-aru--- j--l---kat. Tässä ovat veitset, haarukat ja lusikat. T-s-ä o-a- v-i-s-t- h-a-u-a- j- l-s-k-t- ---------------------------------------- Tässä ovat veitset, haarukat ja lusikat. 0
Siin on klaasid, taldrikud ja salvrätikud. T--sä-o-at -a--t--l-u-a--t -a l--ta-l-inat. Tässä ovat lasit, lautaset ja lautasliinat. T-s-ä o-a- l-s-t- l-u-a-e- j- l-u-a-l-i-a-. ------------------------------------------- Tässä ovat lasit, lautaset ja lautasliinat. 0

Õppimine ja õppimise tüübid

Kui kellelgi õppimine eriti ei edene, võib asi olla valesti õppimises. See tähendab, et nad ei õpi viisil, mis sobib nende ‘tüübiga’. Üldiselt tuntakse nelja õppimistüüpi. Õppimistüüpe seostatakse meeleelunditega. Nendeks on auditoorne, visuaalne, kommunikatiivne ja motoorne tüüp. Auditoorne tüüp õpib kõige paremini seda, mida ta kuuleb. Näiteks mäletab ta hästi meloodiaid. Õppimisel loeb ta endale; sõnavara õpib ta kõva häälega. Seda tüüpi inimene räägib tihti iseendaga. Talle on abiks CD-de ja loengute kuulamine. Visuaalne tüüp õpib kõige paremini seda, mida ta näeb. Tema jaoks on oluline materjali lugeda. Ta teeb õppimise ajal palju märkmeid. Talle meeldib õppimisel kasutada pilte, tabeleid ja küsimuskaarte. Seda tüüpi inimesed loevad palju, näevad tihti und ja seda just värviliselt. Visuaalne tüüp õpib kõige paremini kenas keskkonnas. Kommunikatiivne tüüp eelistab vestluseid ja arutelusid. Nad vajavad koostööd või teistega suhelda. Nad küsivad klassis palju küsimusi ja õppivad hästi rühmades. Motoorne tüüp õpib läbi liikumise. Ta eelistab ‘õpin tegemise käigus’ meetodit ja tahab kõike proovida. Talle meeldib õppimise ajal liikuda või nätsu närida. Talle ei meeldi teooriad, vaid katsed. Märkimisväärt on asjaolu, et peaaegu igaüks on nende tüüpide segu. Seega pole olemas inimest, kes esindaks üht kindlat tüüpi. Sellepärast õpime me paremini, kui kaasame kõik meeleelundid. Siis on aju aktiivne mitmel erineval moel ja salvestab uut teavet hästi. Loe, arutle ja kuula sõnavara! Seejärel tee sporti!
Kas sa teadsid?
Indoneesia keelt räägib rohkem kui 160 miljonit inimest. Emakeeleks on see aga vaid umbes 30 miljonile. See on sellepärast, et Indoneesias elab peaaegu 500 erinevat rahvust. Nad räägivad 250 erinevat keelt, mis jagunevad omakorda paljudeks dialektideks. Selline keeleline mitmekesisus võib muidugi probleeme luua. Seetõttu kehtestati tänapäevane indoneesia keel standardiseeritud rahvuskeelena. Lisaks emakeelele õpetatakse seda kõikides koolides. Indoneesia keel kuulub austroneesia keelte hulka. Malaisia keelega on see nii lähedalt seotud, et mõlemad keeli peaaegu identseteks peetakse. Indoneesia keele õppimisel on palju eeliseid. Grammmatikareeglid ei ole väga keerulised. Ka õigekirjareeglid ei ole rasked. Hääldusel võib orienteeruda kirjapildist. Paljud indoneesiakeelsed sõnad pärinevad teistest keeltest, mis õppimist kergendab. Ja juba varsti saab indoneesia keel üheks maailma tähtsamatest keeltest!