Vestmik

et Kehaosad   »   fi Ruumiinosia

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [viisikymmentäkahdeksan]

Ruumiinosia

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. M-n--p-i---n-m-e--n. M___ p______ m______ M-n- p-i-r-n m-e-e-. -------------------- Minä piirrän miehen. 0
Esiteks pea. E--in p---. E____ p____ E-s-n p-ä-. ----------- Ensin pään. 0
Mees kannab mütsi. Mi--ellä o---at---p--ssä. M_______ o_ h____ p______ M-e-e-l- o- h-t-u p-ä-s-. ------------------------- Miehellä on hattu päässä. 0
Juukseid ei ole näha. H---sia--- ---. H______ e_ n___ H-u-s-a e- n-e- --------------- Hiuksia ei näe. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Kor--a------ö-kään-n-e. K_____ e_ m_______ n___ K-r-i- e- m-ö-k-ä- n-e- ----------------------- Korvia ei myöskään näe. 0
Selga ei ole ka näha. Se---ä -- -yöskään----. S_____ e_ m_______ n___ S-l-ä- e- m-ö-k-ä- n-e- ----------------------- Selkää ei myöskään näe. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Minä--i-r-än-si--ät -- s---. M___ p______ s_____ j_ s____ M-n- p-i-r-n s-l-ä- j- s-u-. ---------------------------- Minä piirrän silmät ja suun. 0
Mees tantsib ja naerab. Mi---t-nss---ja-n---a-. M___ t______ j_ n______ M-e- t-n-s-i j- n-u-a-. ----------------------- Mies tanssii ja nauraa. 0
Mehel on pikk nina. M-e-e-lä--n-p---ä----ä. M_______ o_ p____ n____ M-e-e-l- o- p-t-ä n-n-. ----------------------- Miehellä on pitkä nenä. 0
Ta kannab keppi käes. H-n-l-ä o---ep-i-k-de---än. H______ o_ k____ k_________ H-n-l-ä o- k-p-i k-d-s-ä-n- --------------------------- Hänellä on keppi kädessään. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Hänel-- -n-myö--k--l-hu-vi ---l-- ---äri. H______ o_ m___ k_________ k_____ y______ H-n-l-ä o- m-ö- k-u-a-u-v- k-u-a- y-p-r-. ----------------------------------------- Hänellä on myös kaulahuivi kaulan ympäri. 0
On talv ja külm. O--t--v---a -n--y-mä. O_ t____ j_ o_ k_____ O- t-l-i j- o- k-l-ä- --------------------- On talvi ja on kylmä. 0
Käed on tugevad. Kä-e--o--t -oim-k---t. K____ o___ v__________ K-d-t o-a- v-i-a-k-a-. ---------------------- Kädet ovat voimakkaat. 0
Jalad on samuti tugevad. J---- -v-t-m--s vo---k----. J____ o___ m___ v__________ J-l-t o-a- m-ö- v-i-a-k-a-. --------------------------- Jalat ovat myös voimakkaat. 0
See mees on lumest. M-e--on l---sta. M___ o_ l_______ M-e- o- l-m-s-a- ---------------- Mies on lumesta. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Häne-l--ei-o-e---ä--ä-- h-us-j- ---ä-t-kki-. H______ e_ o__ p_______ h______ e___ t______ H-n-l-ä e- o-e p-ä-l-ä- h-u-u-a e-k- t-k-i-. -------------------------------------------- Hänellä ei ole päällään housuja eikä takkia. 0
Kuid see mees ei külmeta. Mutta--änell- e- ol- -y-mä. M____ h______ e_ o__ k_____ M-t-a h-n-l-ä e- o-e k-l-ä- --------------------------- Mutta hänellä ei ole kylmä. 0
Ta on lumemees. Hä- on-lu------. H__ o_ l________ H-n o- l-m-u-k-. ---------------- Hän on lumiukko. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...