Vestmik

et Kellaajad   »   fi Kellonajat

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [kahdeksan]

Kellonajat

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Vabandage! A-te----! A________ A-t-e-s-! --------- Anteeksi! 0
Kui palju kell on, palun? Paljon-ke--o -n? P_____ k____ o__ P-l-o- k-l-o o-? ---------------- Paljon kello on? 0
Suur tänu. P-l--n-k----k--a. P_____ k_________ P-l-o- k-i-o-s-a- ----------------- Paljon kiitoksia. 0
Kell on üks. Ke--o--n---s-. K____ o_ y____ K-l-o o- y-s-. -------------- Kello on yksi. 0
Kell on kaks. K-llo -n --ksi. K____ o_ k_____ K-l-o o- k-k-i- --------------- Kello on kaksi. 0
Kell on kolm. Ke--- -n--olme. K____ o_ k_____ K-l-o o- k-l-e- --------------- Kello on kolme. 0
Kell on neli. K-l-o -n ----ä. K____ o_ n_____ K-l-o o- n-l-ä- --------------- Kello on neljä. 0
Kell on viis. K-l-o--n -ii--. K____ o_ v_____ K-l-o o- v-i-i- --------------- Kello on viisi. 0
Kell on kuus. K--lo-o--k-u--. K____ o_ k_____ K-l-o o- k-u-i- --------------- Kello on kuusi. 0
Kell on seitse. Ke------ s-i--e-än. K____ o_ s_________ K-l-o o- s-i-s-m-n- ------------------- Kello on seitsemän. 0
Kell on kaheksa. K-llo-on--ah----a-. K____ o_ k_________ K-l-o o- k-h-e-s-n- ------------------- Kello on kahdeksan. 0
Kell on üheksa. K--l- -- -hdeks--. K____ o_ y________ K-l-o o- y-d-k-ä-. ------------------ Kello on yhdeksän. 0
Kell on kümme. K---o on-ky-menen. K____ o_ k________ K-l-o o- k-m-e-e-. ------------------ Kello on kymmenen. 0
Kell on üksteist. K-llo-----ks-t--s-a. K____ o_ y__________ K-l-o o- y-s-t-i-t-. -------------------- Kello on yksitoista. 0
Kell on kaksteist. Ke-lo-on--a--i-o---a. K____ o_ k___________ K-l-o o- k-k-i-o-s-a- --------------------- Kello on kaksitoista. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. Y--e--ä---nuu-i--a ---kuu--k-mmen--------kun-ti-. Y______ m_________ o_ k____________ [____________ Y-d-s-ä m-n-u-i-s- o- k-u-i-y-m-n-ä [-]-e-u-t-i-. ------------------------------------------------- Yhdessä minuutissa on kuusikymmentä [0]sekunttia. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. Y-d-s---tun---s- -n-kuu-ik-m----ä--i-u-t-ia. Y______ t_______ o_ k____________ m_________ Y-d-s-ä t-n-i-s- o- k-u-i-y-m-n-ä m-n-u-t-a- -------------------------------------------- Yhdessä tunnissa on kuusikymmentä minuuttia. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Yh-es-ä -------ä--- k--si---m-n--n---ä t--tia. Y______ p_______ o_ k_________________ t______ Y-d-s-ä p-i-ä-s- o- k-k-i-y-m-n-ä-e-j- t-n-i-. ---------------------------------------------- Yhdessä päivässä on kaksikymmentäneljä tuntia. 0

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...