Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   fi Liitepartikkelit -ko / -kö

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [yhdeksänkymmentäkolme]

Liitepartikkelit -ko / -kö

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. En ---d---raka-t--k- -än m-n-a. E_ t_____ r_________ h__ m_____ E- t-e-ä- r-k-s-a-k- h-n m-n-a- ------------------------------- En tiedä, rakastaako hän minua. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. En -ie-ä, t--e-ko---n -----s-n. E_ t_____ t______ h__ t________ E- t-e-ä- t-l-e-o h-n t-k-i-i-. ------------------------------- En tiedä, tuleeko hän takaisin. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. E- ----ä-----tt-a-o hän --nu--e. E_ t_____ s________ h__ m_______ E- t-e-ä- s-i-t-a-o h-n m-n-l-e- -------------------------------- En tiedä, soittaako hän minulle. 0
Kas ta tõesti armastab mind? R-ka--a-koh-n-hän-m--u-? R____________ h__ m_____ R-k-s-a-k-h-n h-n m-n-a- ------------------------ Rakastaakohan hän minua? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Tu-e-kohan ----ta--sin? T_________ h__ t_______ T-l-e-o-a- h-n t-k-s-n- ----------------------- Tuleekohan hän takasin? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? S--t--a-oha---ä--mi-ull-? S___________ h__ m_______ S-i-t-a-o-a- h-n m-n-l-e- ------------------------- Soittaakohan hän minulle? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. K---- -ts-ltäni- --at-e--ek--h-n-mi-u-. K____ i_________ a__________ h__ m_____ K-s-n i-s-l-ä-i- a-a-t-l-e-o h-n m-n-a- --------------------------------------- Kysyn itseltäni, ajatteleeko hän minua. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. K-syn i--el---i, o-k---änellä-jok- to-n-n. K____ i_________ o___ h______ j___ t______ K-s-n i-s-l-ä-i- o-k- h-n-l-ä j-k- t-i-e-. ------------------------------------------ Kysyn itseltäni, onko hänellä joku toinen. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Ky--n-i--eltäni- -al-h--l--------. K____ i_________ v___________ h___ K-s-n i-s-l-ä-i- v-l-h-e-e-k- h-n- ---------------------------------- Kysyn itseltäni, valehteleeko hän. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Aj-------k--an h-n --nua? A_____________ h__ m_____ A-a-t-l-e-o-a- h-n m-n-a- ------------------------- Ajatteleekohan hän minua? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? On-o-a-----e---------t-in-n? O______ h______ j___ t______ O-k-h-n h-n-l-ä j-k- t-i-e-? ---------------------------- Onkohan hänellä joku toinen? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Puh--k-han-h-- -----? P_________ h__ t_____ P-h-u-o-a- h-n t-t-a- --------------------- Puhuukohan hän totta? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Min- -----en- -i----ö---- -in-s--. M___ e_______ p______ h__ m_______ M-n- e-ä-l-n- p-t-ä-ö h-n m-n-s-a- ---------------------------------- Minä epäilen, pitääkö hän minusta. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Mi-ä -päil-n- -i-joit-a-k- hä---i-ulle. M___ e_______ k___________ h__ m_______ M-n- e-ä-l-n- k-r-o-t-a-k- h-n m-n-l-e- --------------------------------------- Minä epäilen, kirjoittaako hän minulle. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Minä ep--le-, men-e---h-- kanssan- na-mi-iin. M___ e_______ m______ h__ k_______ n_________ M-n- e-ä-l-n- m-n-e-ö h-n k-n-s-n- n-i-i-i-n- --------------------------------------------- Minä epäilen, meneekö hän kanssani naimisiin. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? P-tä--ö-än hä- ---ust- t---ll-? P_________ h__ m______ t_______ P-t-ä-ö-ä- h-n m-n-s-a t-d-l-a- ------------------------------- Pitääköhän hän minusta todella? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Kir--------ohan -ä----n--l-? K______________ h__ m_______ K-r-o-t-a-k-h-n h-n m-n-l-e- ---------------------------- Kirjoittaakohan hän minulle? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Me--ekö-än---n kan---n- --i---i-n? M_________ h__ k_______ n_________ M-n-e-ö-ä- h-n k-n-s-n- n-i-i-i-n- ---------------------------------- Meneeköhän hän kanssani naimisiin? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...