Vestmik

et Diskoteegis   »   fi Diskossa

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [neljäkymmentäkuusi]

Diskossa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? On-o--ä---pai----v----? O___ t___ p_____ v_____ O-k- t-m- p-i-k- v-p-a- ----------------------- Onko tämä paikka vapaa? 0
Kas ma võin teiega istuda? V---ko is--- -ei-än -eur--nne? V_____ i____ t_____ s_________ V-i-k- i-t-a t-i-ä- s-u-a-n-e- ------------------------------ Voinko istua teidän seuraanne? 0
Meeleldi. Mi-le-----. M__________ M-e-e-l-n-. ----------- Mielelläni. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Mi-----dä--- mu--ik-s-a? M___ p______ m__________ M-t- p-d-t-e m-s-i-i-t-? ------------------------ Mitä pidätte musiikista? 0
Veidi valju. V--än l-ian -----. V____ l____ k_____ V-h-n l-i-n k-v-a- ------------------ Vähän liian kovaa. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. M-t-a -än-i s-----a-ihan--yvin. M____ b____ s______ i___ h_____ M-t-a b-n-i s-i-t-a i-a- h-v-n- ------------------------------- Mutta bändi soittaa ihan hyvin. 0
Kas te käite tihti siin? O--t-e-- u-e---t-ä-l-? O_______ u____ t______ O-e-t-k- u-e-n t-ä-l-? ---------------------- Oletteko usein täällä? 0
Ei, see on esimene kord. En- tä-ä -n ---i---in-n-ke---. E__ t___ o_ e__________ k_____ E-, t-m- o- e-s-m-ä-n-n k-r-a- ------------------------------ En, tämä on ensimmäinen kerta. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. E--ol- o-lu---ä--lä-i--nä. E_ o__ o____ t_____ i_____ E- o-e o-l-t t-ä-l- i-i-ä- -------------------------- En ole ollut täällä ikinä. 0
Kas te tantsite? T-nss-tt-k-? T___________ T-n-s-t-e-o- ------------ Tanssitteko? 0
Hiljem võib-olla. E-k---y--emmin. E___ m_________ E-k- m-ö-e-m-n- --------------- Ehkä myöhemmin. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. E----aa tan--i- n------vi-. E_ o___ t______ n___ h_____ E- o-a- t-n-s-a n-i- h-v-n- --------------------------- En osaa tanssia niin hyvin. 0
See on väga lihtne. S---- --a----lp--a. S_ o_ i___ h_______ S- o- i-a- h-l-p-a- ------------------- Se on ihan helppoa. 0
Ma näitan teile. N-ytän t--l-e. N_____ t______ N-y-ä- t-i-l-. -------------- Näytän teille. 0
Ei, parem mõni teine kord. E-, -iel-u--in----kus -oi-te. E__ m_________ j_____ t______ E-, m-e-u-m-i- j-s-u- t-i-t-. ----------------------------- Ei, mieluummin joskus toiste. 0
Ootate te kedagi? O-o--t-eko jotakut-? O_________ j________ O-o-a-t-k- j-t-k-t-? -------------------- Odotatteko jotakuta? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Ky-lä,--o--ay--ävä-n-. K_____ p______________ K-l-ä- p-i-a-s-ä-ä-n-. ---------------------- Kyllä, poikaystävääni. 0
Sealt tagant ta tulebki! T-ol-----n --leeki-! T_____ h__ t________ T-o-t- h-n t-l-e-i-! -------------------- Tuolta hän tuleekin! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!