Vestmik

et Sisseostud   »   fi Käydä ostoksilla

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [viisikymmentäneljä]

Käydä ostoksilla

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. H-lua- os--a la-ja-. H_____ o____ l______ H-l-a- o-t-a l-h-a-. -------------------- Haluan ostaa lahjan. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M-tt--ei----ää- --ian-kall--t-. M____ e_ m_____ l____ k________ M-t-a e- m-t-ä- l-i-n k-l-i-t-. ------------------------------- Mutta ei mitään liian kallista. 0
Võib-olla käekott? E-kä-----l-uk--? E___ k__________ E-k- k-s-l-u-u-? ---------------- Ehkä käsilaukun? 0
Millist värvi te soovite? M--k--vär---n-ha-u-tte? M____ v______ h________ M-n-ä v-r-s-n h-l-a-t-? ----------------------- Minkä värisen haluatte? 0
Musta, pruuni või valget? M---a----u-k--- -ai--al--ise-? M______ r______ v__ v_________ M-s-a-, r-s-e-n v-i v-l-o-s-n- ------------------------------ Mustan, ruskean vai valkoisen? 0
Suurt või väikest? I-on -ai-p-----? I___ v__ p______ I-o- v-i p-e-e-? ---------------- Ison vai pienen? 0
Tohin ma seda korra vaadata? S-i----o -a-s-a-tät-? S_______ k_____ t____ S-i-i-k- k-t-o- t-t-? --------------------- Saisinko katsoa tätä? 0
Kas see on nahast? O-ko--- --hka-? O___ s_ n______ O-k- s- n-h-a-? --------------- Onko se nahkaa? 0
Või on ta kunstmaterjalist? V---on-- -e mu--i-? V__ o___ s_ m______ V-i o-k- s- m-o-i-? ------------------- Vai onko se muovia? 0
Nahast loomulikult. Se o- -------i---ahk-a. S_ o_ t________ n______ S- o- t-e-e-k-n n-h-a-. ----------------------- Se on tietenkin nahkaa. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Tä-- ----r-t--s---l--du--s. T___ o_ e________ l________ T-m- o- e-i-y-s-n l-a-u-a-. --------------------------- Tämä on erityisen laadukas. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ja k-sila-kku on -i--a----h--in --u---n--. J_ k_________ o_ o_______ h____ e_________ J- k-s-l-u-k- o- o-k-a-t- h-v-n e-u-l-n-n- ------------------------------------------ Ja käsilaukku on oikeasti hyvin edullinen. 0
See meeldib mulle. P--än -ä---. P____ t_____ P-d-n t-s-ä- ------------ Pidän tästä. 0
Ma võtan selle. Ota--täm-n. O___ t_____ O-a- t-m-n- ----------- Otan tämän. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? V---ko ---d-l-----t------ta--t----? V_____ m____________ v______ t_____ V-i-k- m-h-o-l-s-s-i v-i-t-a t-m-n- ----------------------------------- Voinko mahdollisesti vaihtaa tämän? 0
Loomulikult. To-t-k-i. T________ T-t-a-a-. --------- Tottakai. 0
Me pakime ta kingina ära. P-k--a-m- -e---ah-apak-t--i--. P________ s__ l_______________ P-k-a-m-e s-n l-h-a-a-e-t-i-n- ------------------------------ Pakkaamme sen lahjapakettiiin. 0
Kassa on sealpool. Ka-s- on---o--a. K____ o_ t______ K-s-a o- t-o-l-. ---------------- Kassa on tuolla. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...