Vestmik

et Köögis   »   no På kjøkkenet

19 [üheksateist]

Köögis

Köögis

19 [nitten]

På kjøkkenet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas sul on uus köök? H-r-d-----t -yt--kjø-ke-? Har du fått nytt kjøkken? H-r d- f-t- n-t- k-ø-k-n- ------------------------- Har du fått nytt kjøkken? 0
Mida sa täna valmistada tahad? Hv- sk---du-l--e - -a-? Hva skal du lage i dag? H-a s-a- d- l-g- i d-g- ----------------------- Hva skal du lage i dag? 0
Valmistad sa toitu elektri või gaasiga? B-u-e--d- el--t-is-----f-- -ller -a-skomf--? Bruker du elektrisk komfyr eller gasskomfyr? B-u-e- d- e-e-t-i-k k-m-y- e-l-r g-s-k-m-y-? -------------------------------------------- Bruker du elektrisk komfyr eller gasskomfyr? 0
Kas ma hakin sibulad? Skal-j-g----æ-e --p-----n? Skal jeg skjære opp løken? S-a- j-g s-j-r- o-p l-k-n- -------------------------- Skal jeg skjære opp løken? 0
Kas ma koorin kartulid? Ska- -e---krel-e-p-t--en-? Skal jeg skrelle potetene? S-a- j-g s-r-l-e p-t-t-n-? -------------------------- Skal jeg skrelle potetene? 0
Kas pesen salati ära? Sk-- -e---------a-at--? Skal jeg vaske salaten? S-a- j-g v-s-e s-l-t-n- ----------------------- Skal jeg vaske salaten? 0
Kus on klaasid? H-------glass-ne? Hvor er glassene? H-o- e- g-a-s-n-? ----------------- Hvor er glassene? 0
Kus on lauanõud? Hv-r er --rv---t? Hvor er serviset? H-o- e- s-r-i-e-? ----------------- Hvor er serviset? 0
Kus on lauahõbe? H-or e----s-i-k-t? Hvor er bestikket? H-o- e- b-s-i-k-t- ------------------ Hvor er bestikket? 0
Kas sul on konserviavajat? H-r--u -n bo-s---e-? Har du en boksåpner? H-r d- e- b-k-å-n-r- -------------------- Har du en boksåpner? 0
Kas sul on pudeliavajat? H-r d- -n flaske-pner? Har du en flaskeåpner? H-r d- e- f-a-k-å-n-r- ---------------------- Har du en flaskeåpner? 0
Kas sul on korgitseri? H-r d---n--o----r--ker? Har du en korketrekker? H-r d- e- k-r-e-r-k-e-? ----------------------- Har du en korketrekker? 0
Keedad sa suppi selles potis? K--er du -u-pen-- d---e-gry-e-? Koker du suppen i denne gryten? K-k-r d- s-p-e- i d-n-e g-y-e-? ------------------------------- Koker du suppen i denne gryten? 0
Praed sa kala sellel pannil? St--e--du fi-ken i denne pa-ne-? Steker du fisken i denne pannen? S-e-e- d- f-s-e- i d-n-e p-n-e-? -------------------------------- Steker du fisken i denne pannen? 0
Grillid sa köögiviljad sellel grillil? Gri--e- ---g-øn-s-ken- på-de-ne g-ille-? Griller du grønnsakene på denne grillen? G-i-l-r d- g-ø-n-a-e-e p- d-n-e g-i-l-n- ---------------------------------------- Griller du grønnsakene på denne grillen? 0
Ma katan laua. Jeg d---e- b-rdet. Jeg dekker bordet. J-g d-k-e- b-r-e-. ------------------ Jeg dekker bordet. 0
Siin on noad, kahvlid ja lusikad. Her--r kn-v-ne----fl--e-og skje-n-. Her er knivene, gaflene og skjeene. H-r e- k-i-e-e- g-f-e-e o- s-j-e-e- ----------------------------------- Her er knivene, gaflene og skjeene. 0
Siin on klaasid, taldrikud ja salvrätikud. He--er---a-s-n-,-t---e----e--g-se--i---e-e. Her er glassene, tallerkene og serviettene. H-r e- g-a-s-n-, t-l-e-k-n- o- s-r-i-t-e-e- ------------------------------------------- Her er glassene, tallerkene og serviettene. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja õppimise tüübid

Kui kellelgi õppimine eriti ei edene, võib asi olla valesti õppimises. See tähendab, et nad ei õpi viisil, mis sobib nende ‘tüübiga’. Üldiselt tuntakse nelja õppimistüüpi. Õppimistüüpe seostatakse meeleelunditega. Nendeks on auditoorne, visuaalne, kommunikatiivne ja motoorne tüüp. Auditoorne tüüp õpib kõige paremini seda, mida ta kuuleb. Näiteks mäletab ta hästi meloodiaid. Õppimisel loeb ta endale; sõnavara õpib ta kõva häälega. Seda tüüpi inimene räägib tihti iseendaga. Talle on abiks CD-de ja loengute kuulamine. Visuaalne tüüp õpib kõige paremini seda, mida ta näeb. Tema jaoks on oluline materjali lugeda. Ta teeb õppimise ajal palju märkmeid. Talle meeldib õppimisel kasutada pilte, tabeleid ja küsimuskaarte. Seda tüüpi inimesed loevad palju, näevad tihti und ja seda just värviliselt. Visuaalne tüüp õpib kõige paremini kenas keskkonnas. Kommunikatiivne tüüp eelistab vestluseid ja arutelusid. Nad vajavad koostööd või teistega suhelda. Nad küsivad klassis palju küsimusi ja õppivad hästi rühmades. Motoorne tüüp õpib läbi liikumise. Ta eelistab ‘õpin tegemise käigus’ meetodit ja tahab kõike proovida. Talle meeldib õppimise ajal liikuda või nätsu närida. Talle ei meeldi teooriad, vaid katsed. Märkimisväärt on asjaolu, et peaaegu igaüks on nende tüüpide segu. Seega pole olemas inimest, kes esindaks üht kindlat tüüpi. Sellepärast õpime me paremini, kui kaasame kõik meeleelundid. Siis on aju aktiivne mitmel erineval moel ja salvestab uut teavet hästi. Loe, arutle ja kuula sõnavara! Seejärel tee sporti!
Kas sa teadsid?
Indoneesia keelt räägib rohkem kui 160 miljonit inimest. Emakeeleks on see aga vaid umbes 30 miljonile. See on sellepärast, et Indoneesias elab peaaegu 500 erinevat rahvust. Nad räägivad 250 erinevat keelt, mis jagunevad omakorda paljudeks dialektideks. Selline keeleline mitmekesisus võib muidugi probleeme luua. Seetõttu kehtestati tänapäevane indoneesia keel standardiseeritud rahvuskeelena. Lisaks emakeelele õpetatakse seda kõikides koolides. Indoneesia keel kuulub austroneesia keelte hulka. Malaisia keelega on see nii lähedalt seotud, et mõlemad keeli peaaegu identseteks peetakse. Indoneesia keele õppimisel on palju eeliseid. Grammmatikareeglid ei ole väga keerulised. Ka õigekirjareeglid ei ole rasked. Hääldusel võib orienteeruda kirjapildist. Paljud indoneesiakeelsed sõnad pärinevad teistest keeltest, mis õppimist kergendab. Ja juba varsti saab indoneesia keel üheks maailma tähtsamatest keeltest!