Vestmik

et Tuttavaks saama   »   fi Tutustua

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [kolme]

Tutustua

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Tere! He-! Hei! H-i- ---- Hei! 0
Tere päevast! Hyv-ä-p-ivää! Hyvää päivää! H-v-ä p-i-ä-! ------------- Hyvää päivää! 0
Kuidas läheb? M------ul-u? Mitä kuuluu? M-t- k-u-u-? ------------ Mitä kuuluu? 0
Tulete te Euroopast? T--e--e----- Eu--opasta? Tuletteko te Euroopasta? T-l-t-e-o t- E-r-o-a-t-? ------------------------ Tuletteko te Euroopasta? 0
Tulete te Ameerikast? T---tt-k- -e Ameri-a-ta? Tuletteko te Amerikasta? T-l-t-e-o t- A-e-i-a-t-? ------------------------ Tuletteko te Amerikasta? 0
Tulete te Aasiast? T------ko---sia--a? Tuletteko Aasiasta? T-l-t-e-o A-s-a-t-? ------------------- Tuletteko Aasiasta? 0
Millises hotellis te peatute? M-s-ä--otell--sa------utte? Missä hotellissa te asutte? M-s-ä h-t-l-i-s- t- a-u-t-? --------------------------- Missä hotellissa te asutte? 0
Kui kaua te siin juba olete? Kuin-----u-n -lette ----e- -o-tää-lä? Kuinka kauan olette olleet jo täällä? K-i-k- k-u-n o-e-t- o-l-e- j- t-ä-l-? ------------------------------------- Kuinka kauan olette olleet jo täällä? 0
Kui kauaks te jääte? Ku---- ---a-si--e-j-ä-te? Kuinka kauaksi te jäätte? K-i-k- k-u-k-i t- j-ä-t-? ------------------------- Kuinka kauaksi te jäätte? 0
Kas teile meeldib siin? Vi-hdy-tek- tä--l-? Viihdyttekö täällä? V-i-d-t-e-ö t-ä-l-? ------------------- Viihdyttekö täällä? 0
Olete te siin puhkusel? O-et-e-o--e-l--a-l- -ä-l--? Oletteko te lomalla täällä? O-e-t-k- t- l-m-l-a t-ä-l-? --------------------------- Oletteko te lomalla täällä? 0
Külastage mind kunagi! Tu-k----ä-mä-- -osk-s! Tulkaa käymään joskus! T-l-a- k-y-ä-n j-s-u-! ---------------------- Tulkaa käymään joskus! 0
Siin on minu aadress. Tä-s- -n-o-oi-----i. Tässä on osoitteeni. T-s-ä o- o-o-t-e-n-. -------------------- Tässä on osoitteeni. 0
Kas näeme homme? Nä--ä---ö hu-----a-? Nähdäänkö huomenna?? N-h-ä-n-ö h-o-e-n-?- -------------------- Nähdäänkö huomenna?? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ol-- p-h-ill--i- -i--lla on jo-m-it--meno--. Olen pahoillani, minulla on jo muita menoja. O-e- p-h-i-l-n-, m-n-l-a o- j- m-i-a m-n-j-. -------------------------------------------- Olen pahoillani, minulla on jo muita menoja. 0
Hüvasti! Mo-kk-! Moikka! M-i-k-! ------- Moikka! 0
Nägemiseni! N-kemi-n! Näkemiin! N-k-m-i-! --------- Näkemiin! 0
Varsti näeme! N-k---i-! Näkemiin! N-k-m-i-! --------- Näkemiin! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!