Vestmik

et Tuttavaks saama   »   fi Tutustua

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [kolme]

Tutustua

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Tere! Hei! H___ H-i- ---- Hei! 0
Tere päevast! H---- p----ä! H____ p______ H-v-ä p-i-ä-! ------------- Hyvää päivää! 0
Kuidas läheb? M-tä -u----? M___ k______ M-t- k-u-u-? ------------ Mitä kuuluu? 0
Tulete te Euroopast? Tu--tt--o -e -uroop-s-a? T________ t_ E__________ T-l-t-e-o t- E-r-o-a-t-? ------------------------ Tuletteko te Euroopasta? 0
Tulete te Ameerikast? Tule-t-----e------ka-ta? T________ t_ A__________ T-l-t-e-o t- A-e-i-a-t-? ------------------------ Tuletteko te Amerikasta? 0
Tulete te Aasiast? T-l---e---A-s--sta? T________ A________ T-l-t-e-o A-s-a-t-? ------------------- Tuletteko Aasiasta? 0
Millises hotellis te peatute? Mi-sä -ot---is-a te-asut--? M____ h_________ t_ a______ M-s-ä h-t-l-i-s- t- a-u-t-? --------------------------- Missä hotellissa te asutte? 0
Kui kaua te siin juba olete? Ku------a-an o-e-te---l--t-j- -ääl-ä? K_____ k____ o_____ o_____ j_ t______ K-i-k- k-u-n o-e-t- o-l-e- j- t-ä-l-? ------------------------------------- Kuinka kauan olette olleet jo täällä? 0
Kui kauaks te jääte? K-in-- --u-ks- t---ä--t-? K_____ k______ t_ j______ K-i-k- k-u-k-i t- j-ä-t-? ------------------------- Kuinka kauaksi te jäätte? 0
Kas teile meeldib siin? V-ih-ytt--ö-t-ä-lä? V__________ t______ V-i-d-t-e-ö t-ä-l-? ------------------- Viihdyttekö täällä? 0
Olete te siin puhkusel? Ol----ko-t--lo-al-- --ällä? O_______ t_ l______ t______ O-e-t-k- t- l-m-l-a t-ä-l-? --------------------------- Oletteko te lomalla täällä? 0
Külastage mind kunagi! T-l--a kä-m-ä- j-----! T_____ k______ j______ T-l-a- k-y-ä-n j-s-u-! ---------------------- Tulkaa käymään joskus! 0
Siin on minu aadress. Tä--ä -n ---i----ni. T____ o_ o__________ T-s-ä o- o-o-t-e-n-. -------------------- Tässä on osoitteeni. 0
Kas näeme homme? Nähdään---h-om--n--? N________ h_________ N-h-ä-n-ö h-o-e-n-?- -------------------- Nähdäänkö huomenna?? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ol-----h-i-la--, -inu--a on--- -ui-a men---. O___ p__________ m______ o_ j_ m____ m______ O-e- p-h-i-l-n-, m-n-l-a o- j- m-i-a m-n-j-. -------------------------------------------- Olen pahoillani, minulla on jo muita menoja. 0
Hüvasti! Mo--k-! M______ M-i-k-! ------- Moikka! 0
Nägemiseni! Nä--m-in! N________ N-k-m-i-! --------- Näkemiin! 0
Varsti näeme! N--e-iin! N________ N-k-m-i-! --------- Näkemiin! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!