Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   fi Kysyä 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [kuusikymmentäkolme]

Kysyä 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Mul on hobi. Minu-l- on-h-rrastu-. M______ o_ h_________ M-n-l-a o- h-r-a-t-s- --------------------- Minulla on harrastus. 0
Ma mängin tennist. M-nä --l-a---enn-s--. M___ p_____ t________ M-n- p-l-a- t-n-i-t-. --------------------- Minä pelaan tennistä. 0
Kus on tenniseväljak? Mi------ ---nisk-nt--? M____ o_ t____________ M-s-ä o- t-n-i-k-n-t-? ---------------------- Missä on tenniskenttä? 0
Kas sul on hobi? Onk---inu--- -a-r--tu-sia? O___ s______ h____________ O-k- s-n-l-a h-r-a-t-k-i-? -------------------------- Onko sinulla harrastuksia? 0
Ma mängin jalgpalli. Mi-ä p---a- jal---a--oa. M___ p_____ j___________ M-n- p-l-a- j-l-a-a-l-a- ------------------------ Minä pelaan jalkapalloa. 0
Kus on jalgpalliväljak? Mis-ä-on-jal-apa---ke----? M____ o_ j________________ M-s-ä o- j-l-a-a-l-k-n-t-? -------------------------- Missä on jalkapallokenttä? 0
Mu käevars on valus. M-----s--t-u--ä-iv-r---n. M____ s_____ k___________ M-n-a s-t-u- k-s-v-r-e-n- ------------------------- Minua sattuu käsivarteen. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. M--u---a--uu my-- j-----n ja ---ee-. M____ s_____ m___ j______ j_ k______ M-n-a s-t-u- m-ö- j-l-a-n j- k-t-e-. ------------------------------------ Minua sattuu myös jalkaan ja käteen. 0
Kus on arst? M------- l--k-ri? M____ o_ l_______ M-s-ä o- l-ä-ä-i- ----------------- Missä on lääkäri? 0
Mul on auto. Min-ll- o- ----. M______ o_ a____ M-n-l-a o- a-t-. ---------------- Minulla on auto. 0
Mul on ka mootorratas. Mi-u----o--my-s-m-o--o-ipy--ä. M______ o_ m___ m_____________ M-n-l-a o- m-ö- m-o-t-r-p-ö-ä- ------------------------------ Minulla on myös moottoripyörä. 0
Kus on parkla? Mi--ä -----rk---aikk-? M____ o_ p____________ M-s-ä o- p-r-k-p-i-k-? ---------------------- Missä on parkkipaikka? 0
Mul on kampsun. M-nu-la--- --ll--ai-a. M______ o_ v__________ M-n-l-a o- v-l-a-a-t-. ---------------------- Minulla on villapaita. 0
Mul on jakk ja teksad. M---lla-----yö- tak-- j--fa-k-t. M______ o_ m___ t____ j_ f______ M-n-l-a o- m-ö- t-k-i j- f-r-u-. -------------------------------- Minulla on myös takki ja farkut. 0
Kus on pesumasin? Missä-o- -yykk-k--e? M____ o_ p__________ M-s-ä o- p-y-k-k-n-? -------------------- Missä on pyykkikone? 0
Mul on taldrik. Mi-u----o- -------n. M______ o_ l________ M-n-l-a o- l-u-a-e-. -------------------- Minulla on lautanen. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Min--l- o---eitsi- -aaruk-a j- --s-kk-. M______ o_ v______ h_______ j_ l_______ M-n-l-a o- v-i-s-, h-a-u-k- j- l-s-k-a- --------------------------------------- Minulla on veitsi, haarukka ja lusikka. 0
Kus on sool ja pipar? Mis-ä--- s-ola---a-p--p--i-? M____ o_ s_____ j_ p________ M-s-ä o- s-o-a- j- p-p-u-i-? ---------------------------- Missä on suolaa ja pippuria? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...