Vestmik

et Ühistransport   »   ro Transport public local

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [treizeci şi şase]

Transport public local

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? U-d- -----s--ţi- -e -utob-z? U___ e___ s_____ d_ a_______ U-d- e-t- s-a-i- d- a-t-b-z- ---------------------------- Unde este staţia de autobuz? 0
Milline buss sõidab kesklinna? C-re--u-obu- --rg- î----n---? C___ a______ m____ î_ c______ C-r- a-t-b-z m-r-e î- c-n-r-? ----------------------------- Care autobuz merge în centru? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? C- -u-- ---b--- s- ------? C_ r___ t______ s_ u____ ? C- r-t- t-e-u-e s- u-m-z ? -------------------------- Ce rută trebuie să urmez ? 0
Kas ma pean ümber istuma? T-e-ui---ă-s---mb--uto-uzul? T______ s_ s_____ a_________ T-e-u-e s- s-h-m- a-t-b-z-l- ---------------------------- Trebuie să schimb autobuzul? 0
Kus ma ümber istuma pean? U-de-t-e--ie--ă --hi--------u--l? U___ t______ s_ s_____ a_________ U-d- t-e-u-e s- s-h-m- a-t-b-z-l- --------------------------------- Unde trebuie să schimb autobuzul? 0
Mis maksab pilet? C-- c---- -n -ilet----călător-e? C__ c____ u_ b____ d_ c_________ C-t c-s-ă u- b-l-t d- c-l-t-r-e- -------------------------------- Cât costă un bilet de călătorie? 0
Mitu peatust on kesklinnani? Cât-----ţ-i su-t pân--în ce-tru? C___ s_____ s___ p___ î_ c______ C-t- s-a-i- s-n- p-n- î- c-n-r-? -------------------------------- Câte staţii sunt până în centru? 0
Te peate siin väljuma. T---uie-s--c---r--i-----. T______ s_ c_______ a____ T-e-u-e s- c-b-r-ţ- a-c-. ------------------------- Trebuie să coborâţi aici. 0
Te peate tagant väljuma. T-e--i--s- -ob----- pr-n------. T______ s_ c_______ p___ s_____ T-e-u-e s- c-b-r-ţ- p-i- s-a-e- ------------------------------- Trebuie să coborâţi prin spate. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Ur--t-rul --t----v------ 5 --nu--. U________ m_____ v___ î_ 5 m______ U-m-t-r-l m-t-o- v-n- î- 5 m-n-t-. ---------------------------------- Următorul metrou vine în 5 minute. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Următoru-----m--i-vin---- -0-mi-u-e. U________ t______ v___ î_ 1_ m______ U-m-t-r-l t-a-v-i v-n- î- 1- m-n-t-. ------------------------------------ Următorul tramvai vine în 10 minute. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. U----o-ul-aut-buz v-ne -n--5-m-nute. U________ a______ v___ î_ 1_ m______ U-m-t-r-l a-t-b-z v-n- î- 1- m-n-t-. ------------------------------------ Următorul autobuz vine în 15 minute. 0
Millal läheb viimane metroorong? C--d---e--ă -lt--u---e-ro-? C___ p_____ u______ m______ C-n- p-e-c- u-t-m-l m-t-o-? --------------------------- Când pleacă ultimul metrou? 0
Millal läheb viimane tramm? Când-plea-ă ----m----ra-v--? C___ p_____ u______ t_______ C-n- p-e-c- u-t-m-l t-a-v-i- ---------------------------- Când pleacă ultimul tramvai? 0
Millal läheb viimane buss? C-n- pl--c- u-ti-u- a-t-b-z? C___ p_____ u______ a_______ C-n- p-e-c- u-t-m-l a-t-b-z- ---------------------------- Când pleacă ultimul autobuz? 0
Kas teil on pilet? Ave-i un-bi-et--- căl------? A____ u_ b____ d_ c_________ A-e-i u- b-l-t d- c-l-t-r-e- ---------------------------- Aveţi un bilet de călătorie? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. U--bi-et-d- ---ător-e- –--u- n---m. U_ b____ d_ c_________ – N__ n_ a__ U- b-l-t d- c-l-t-r-e- – N-, n- a-. ----------------------------------- Un bilet de călătorie? – Nu, nu am. 0
Siis peate te trahvi maksma. At-nc---reb-ie-s- -l-t--i-o----n--. A_____ t______ s_ p______ o a______ A-u-c- t-e-u-e s- p-ă-i-i o a-e-d-. ----------------------------------- Atunci trebuie să plătiţi o amendă. 0

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!