Vestmik

et Ühistransport   »   da Lokaltrafik

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [seksogtredive]

Lokaltrafik

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Hvor--- bu---opp--ted--? H___ e_ b_______________ H-o- e- b-s-t-p-e-t-d-t- ------------------------ Hvor er busstoppestedet? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Hvilk-n bu- --r-r-til-------m? H______ b__ k____ t__ c_______ H-i-k-n b-s k-r-r t-l c-n-r-m- ------------------------------ Hvilken bus kører til centrum? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Hvi-ken-lin-- s-a- -e--t-ge? H______ l____ s___ j__ t____ H-i-k-n l-n-e s-a- j-g t-g-? ---------------------------- Hvilken linje skal jeg tage? 0
Kas ma pean ümber istuma? Skal -e---k--t-? S___ j__ s______ S-a- j-g s-i-t-? ---------------- Skal jeg skifte? 0
Kus ma ümber istuma pean? Hvo--s--l jeg -ki---? H___ s___ j__ s______ H-o- s-a- j-g s-i-t-? --------------------- Hvor skal jeg skifte? 0
Mis maksab pilet? H-a-----te------ill--? H___ k_____ e_ b______ H-a- k-s-e- e- b-l-e-? ---------------------- Hvad koster en billet? 0
Mitu peatust on kesklinnani? Hvo---an-- s-opp---eder--- der--i- ce---um? H___ m____ s___________ e_ d__ t__ c_______ H-o- m-n-e s-o-p-s-e-e- e- d-r t-l c-n-r-m- ------------------------------------------- Hvor mange stoppesteder er der til centrum? 0
Te peate siin väljuma. D--sk-- -f---r. D_ s___ a_ h___ D- s-a- a- h-r- --------------- Du skal af her. 0
Te peate tagant väljuma. D- sk-l ----a- -ager--. D_ s___ s__ a_ b_______ D- s-a- s-å a- b-g-r-t- ----------------------- Du skal stå af bagerst. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. D-- næ-te ---t-o)tog kom--r-om-5----u---r. D__ n____ (_________ k_____ o_ 5 m________ D-t n-s-e (-e-r-)-o- k-m-e- o- 5 m-n-t-e-. ------------------------------------------ Det næste (metro)tog kommer om 5 minutter. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Den -æ--- --or-ogn---m--r--m--0-minut-e-. D__ n____ s_______ k_____ o_ 1_ m________ D-n n-s-e s-o-v-g- k-m-e- o- 1- m-n-t-e-. ----------------------------------------- Den næste sporvogn kommer om 10 minutter. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. D-n n-ste-b-s-k--me---- -5 --n-t-er. D__ n____ b__ k_____ o_ 1_ m________ D-n n-s-e b-s k-m-e- o- 1- m-n-t-e-. ------------------------------------ Den næste bus kommer om 15 minutter. 0
Millal läheb viimane metroorong? H-o-nå---år--e--s-d--e (me-ro--o-? H______ g__ d__ s_____ (__________ H-o-n-r g-r d-t s-d-t- (-e-r-)-o-? ---------------------------------- Hvornår går det sidste (metro)tog? 0
Millal läheb viimane tramm? Hvo--år--å--den-sids-- --o--ogn? H______ g__ d__ s_____ s________ H-o-n-r g-r d-n s-d-t- s-o-v-g-? -------------------------------- Hvornår går den sidste sporvogn? 0
Millal läheb viimane buss? Hvo---r--å----n s-d-----u-? H______ g__ d__ s_____ b___ H-o-n-r g-r d-n s-d-t- b-s- --------------------------- Hvornår går den sidste bus? 0
Kas teil on pilet? Har--u--ø--k-r-? H__ d_ k________ H-r d- k-r-k-r-? ---------------- Har du kørekort? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. E- k-rek---?-–------d-t--a---eg-ikke. E_ k________ – N___ d__ h__ j__ i____ E- k-r-k-r-? – N-j- d-t h-r j-g i-k-. ------------------------------------- Et kørekort? – Nej, det har jeg ikke. 0
Siis peate te trahvi maksma. Så-s-al--u--e--le en-b-de. S_ s___ d_ b_____ e_ b____ S- s-a- d- b-t-l- e- b-d-. -------------------------- Så skal du betale en bøde. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!