Vestmik

et midagi paluma   »   ro a „cere” ceva

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [şaptezeci şi patru]

a „cere” ceva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? M- --teţ---un-e? M_ p_____ t_____ M- p-t-ţ- t-n-e- ---------------- Mă puteţi tunde? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. Nu--re--s---t, -ă ---. N_ p___ s_____ v_ r___ N- p-e- s-u-t- v- r-g- ---------------------- Nu prea scurt, vă rog. 0
Veidi lühemaks, palun. C-v- -a- s-ur-, -ă --g. C___ m__ s_____ v_ r___ C-v- m-i s-u-t- v- r-g- ----------------------- Ceva mai scurt, vă rog. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? P-teţ- d--el-p- -o-ele? P_____ d_______ p______ P-t-ţ- d-v-l-p- p-z-l-? ----------------------- Puteţi developa pozele? 0
Fotod on CD-plaadil. P---l- s-nt ----D. P_____ s___ p_ C__ P-z-l- s-n- p- C-. ------------------ Pozele sunt pe CD. 0
Fotod on fotoaparaadis. P----e -unt ----p-rat-----t-. P_____ s___ î_ a_______ f____ P-z-l- s-n- î- a-a-a-u- f-t-. ----------------------------- Pozele sunt în aparatul foto. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Îmi ----ţ- -ep--a--ea-ul? Î__ p_____ r_____ c______ Î-i p-t-ţ- r-p-r- c-a-u-? ------------------------- Îmi puteţi repara ceasul? 0
Klaas on katki. S-ic-a e--- -pa-tă. S_____ e___ s______ S-i-l- e-t- s-a-t-. ------------------- Sticla este spartă. 0
Patarei on tühi. B--eri---st- go-l-. B______ e___ g_____ B-t-r-a e-t- g-a-ă- ------------------- Bateria este goală. 0
Saaksite te seda särki triikida? Î-- -uteţ- ---ca -ăm-şa? Î__ p_____ c____ c______ Î-i p-t-ţ- c-l-a c-m-ş-? ------------------------ Îmi puteţi călca cămaşa? 0
Saaksite te need püksid pesta? Î-- --teţ---u--ţ---an-al--ii? Î__ p_____ c_____ p__________ Î-i p-t-ţ- c-r-ţ- p-n-a-o-i-? ----------------------------- Îmi puteţi curăţa pantalonii? 0
Saaksite te need kingad parandada? Î-i -ut-ţi repa-- -a----i-? Î__ p_____ r_____ p________ Î-i p-t-ţ- r-p-r- p-n-o-i-? --------------------------- Îmi puteţi repara pantofii? 0
Saaksite te mulle tuld anda? Îmi--a----ă r----n f--? Î__ d___ v_ r__ u_ f___ Î-i d-ţ- v- r-g u- f-c- ----------------------- Îmi daţi vă rog un foc? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? A-e-i-ch-brit--s-u-o-br-c-et-? A____ c_______ s__ o b________ A-e-i c-i-r-t- s-u o b-i-h-t-? ------------------------------ Aveţi chibrite sau o brichetă? 0
Kas teil on tuhatoosi? A-eţ- - ----m-er-? A____ o s_________ A-e-i o s-r-m-e-ă- ------------------ Aveţi o scrumieră? 0
Suitsetate te sigareid? Fumaţi ţi---i? F_____ ţ______ F-m-ţ- ţ-g-r-? -------------- Fumaţi ţigări? 0
Suitsetate te sigarette? F--aţi ţi--r-t-? F_____ ţ________ F-m-ţ- ţ-g-r-t-? ---------------- Fumaţi ţigarete? 0
Suitsetate te piipu? Fum--i--i--? F_____ p____ F-m-ţ- p-p-? ------------ Fumaţi pipă? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...