Vestmik

et Ühistransport   »   sv Lokaltrafik

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [trettiosex]

Lokaltrafik

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Va--är-bus---l-p-a--en? V__ ä_ b_______________ V-r ä- b-s-h-l-p-a-s-n- ----------------------- Var är busshållplatsen? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Vil-e--bu-s -k-r ti-l ----r-m? V_____ b___ å___ t___ c_______ V-l-e- b-s- å-e- t-l- c-n-r-m- ------------------------------ Vilken buss åker till centrum? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? V---en ----- m-st----g--a? V_____ l____ m____ j__ t__ V-l-e- l-n-e m-s-e j-g t-? -------------------------- Vilken linje måste jag ta? 0
Kas ma pean ümber istuma? M-st- -ag-----? M____ j__ b____ M-s-e j-g b-t-? --------------- Måste jag byta? 0
Kus ma ümber istuma pean? Va- sk---a- -y--? V__ s__ j__ b____ V-r s-a j-g b-t-? ----------------- Var ska jag byta? 0
Mis maksab pilet? V-d---st-- en-bil--t-? V__ k_____ e_ b_______ V-d k-s-a- e- b-l-e-t- ---------------------- Vad kostar en biljett? 0
Mitu peatust on kesklinnani? Hu--m--g--h--l-lats-r -r-d-- -il--c----um? H__ m____ h__________ ä_ d__ t___ c_______ H-r m-n-a h-l-p-a-s-r ä- d-t t-l- c-n-r-m- ------------------------------------------ Hur många hållplatser är det till centrum? 0
Te peate siin väljuma. N- må--e--------- --r. N_ m____ s____ a_ h___ N- m-s-e s-i-a a- h-r- ---------------------- Ni måste stiga av här. 0
Te peate tagant väljuma. N- må-----t-ga -v-b-k. N_ m____ s____ a_ b___ N- m-s-e s-i-a a- b-k- ---------------------- Ni måste stiga av bak. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. N--t---u-n-lba-etåg-k-mme---- 5---n--e-. N____ t____________ k_____ o_ 5 m_______ N-s-a t-n-e-b-n-t-g k-m-e- o- 5 m-n-t-r- ---------------------------------------- Nästa tunnelbanetåg kommer om 5 minuter. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Nästa --år---n-----er-om--0 mi--t-r. N____ s_______ k_____ o_ 1_ m_______ N-s-a s-å-v-g- k-m-e- o- 1- m-n-t-r- ------------------------------------ Nästa spårvagn kommer om 10 minuter. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. N-s-- -us--k-m--r-----5 m-nu---. N____ b___ k_____ o_ 1_ m_______ N-s-a b-s- k-m-e- o- 1- m-n-t-r- -------------------------------- Nästa buss kommer om 15 minuter. 0
Millal läheb viimane metroorong? Nä- ----sista---nne--a--t-ge-? N__ g__ s____ t_______________ N-r g-r s-s-a t-n-e-b-n-t-g-t- ------------------------------ När går sista tunnelbanetåget? 0
Millal läheb viimane tramm? Nä- g-- s--t- -på-v-gne-? N__ g__ s____ s__________ N-r g-r s-s-a s-å-v-g-e-? ------------------------- När går sista spårvagnen? 0
Millal läheb viimane buss? N-r--å- s--ta-b--se-? N__ g__ s____ b______ N-r g-r s-s-a b-s-e-? --------------------- När går sista bussen? 0
Kas teil on pilet? Ha--ni-----il-et-? H__ n_ e_ b_______ H-r n- e- b-l-e-t- ------------------ Har ni en biljett? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. En biljett?-- N-j,-ja--h-r -n--n. E_ b_______ – N___ j__ h__ i_____ E- b-l-e-t- – N-j- j-g h-r i-g-n- --------------------------------- En biljett? – Nej, jag har ingen. 0
Siis peate te trahvi maksma. D---ås-e-n- betala böte-. D_ m____ n_ b_____ b_____ D- m-s-e n- b-t-l- b-t-r- ------------------------- Då måste ni betala böter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!