Vestmik

et Diskoteegis   »   ro La discotecă

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [patruzeci şi şase]

La discotecă

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? E--e -iber -o------e--a? E___ l____ l____ a______ E-t- l-b-r l-c-l a-e-t-? ------------------------ Este liber locul acesta? 0
Kas ma võin teiega istuda? P------mă a--z l-ng---umn-a-o-s---? P__ s_ m_ a___ l____ d_____________ P-t s- m- a-e- l-n-ă d-m-e-v-a-t-ă- ----------------------------------- Pot să mă aşez lângă dumneavoastră? 0
Meeleldi. C--------e. C_ p_______ C- p-ă-e-e- ----------- Cu plăcere. 0
Kuidas teile muusika meeldib? C----i--- -a-e -uz---? C__ v_ s_ p___ m______ C-m v- s- p-r- m-z-c-? ---------------------- Cum vi se pare muzica? 0
Veidi valju. Un --c---ea---r-. U_ p__ p___ t____ U- p-c p-e- t-r-. ----------------- Un pic prea tare. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Dar f-r-aţia -ân-- -oarte----e. D__ f_______ c____ f_____ b____ D-r f-r-a-i- c-n-ă f-a-t- b-n-. ------------------------------- Dar formaţia cântă foarte bine. 0
Kas te käite tihti siin? S--teţ- --es-- a-c-? S______ a_____ a____ S-n-e-i a-e-e- a-c-? -------------------- Sunteţi adesea aici? 0
Ei, see on esimene kord. Nu,--st- e-prima ----. N__ a___ e p____ d____ N-, a-t- e p-i-a d-t-. ---------------------- Nu, asta e prima dată. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Nu a--m-i----t-----oda------i. N_ a_ m__ f___ n________ a____ N- a- m-i f-s- n-c-o-a-ă a-c-. ------------------------------ Nu am mai fost niciodată aici. 0
Kas te tantsite? Dan--ţ-? D_______ D-n-a-i- -------- Dansaţi? 0
Hiljem võib-olla. M---t---iu-po-te. M__ t_____ p_____ M-i t-r-i- p-a-e- ----------------- Mai târziu poate. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. N- --------da-s-- --- de ---e. N_ ş___ s_ d_____ a__ d_ b____ N- ş-i- s- d-n-e- a-a d- b-n-. ------------------------------ Nu ştiu să dansez aşa de bine. 0
See on väga lihtne. Es-- foar-- -i----. E___ f_____ s______ E-t- f-a-t- s-m-l-. ------------------- Este foarte simplu. 0
Ma näitan teile. Vă-ar--. V_ a____ V- a-ă-. -------- Vă arăt. 0
Ei, parem mõni teine kord. N-- m-- b--e-al-ă-a--. N__ m__ b___ a________ N-, m-i b-n- a-t-d-t-. ---------------------- Nu, mai bine altădată. 0
Ootate te kedagi? A---p--ţi -e---ne-a? A________ p_ c______ A-t-p-a-i p- c-n-v-? -------------------- Aşteptaţi pe cineva? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Da---- p--e-en-l-me-. D__ p_ p________ m___ D-, p- p-i-t-n-l m-u- --------------------- Da, pe prietenul meu. 0
Sealt tagant ta tulebki! Uite--ă -i--! U___ c_ v____ U-t- c- v-n-! ------------- Uite că vine! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!