Vestmik

et Ühistransport   »   nn Kollektivtrafikk

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [trettiseks]

Kollektivtrafikk

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Kva-----b-ss--ld--l-sse-? K___ e_ b________________ K-a- e- b-s-h-l-e-l-s-e-? ------------------------- Kvar er busshaldeplassen? 0
Milline buss sõidab kesklinna? K-a b---------i- -e-t-um? K__ b___ g__ t__ s_______ K-a b-s- g-r t-l s-n-r-m- ------------------------- Kva buss går til sentrum? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Kva li-j- m--e----? K__ l____ m_ e_ t__ K-a l-n-e m- e- t-? ------------------- Kva linje må eg ta? 0
Kas ma pean ümber istuma? M- eg-b--e-bu-s? M_ e_ b___ b____ M- e- b-t- b-s-? ---------------- Må eg byte buss? 0
Kus ma ümber istuma pean? K-ar------ --t-? K___ m_ e_ b____ K-a- m- e- b-t-? ---------------- Kvar må eg byte? 0
Mis maksab pilet? K-a --sta- -i-------? K__ k_____ b_________ K-a k-s-a- b-l-e-t-n- --------------------- Kva kostar billetten? 0
Mitu peatust on kesklinnani? Kor ma-g--s--pp--r --- -il-se---u-? K__ m____ s____ e_ d__ t__ s_______ K-r m-n-e s-o-p e- d-t t-l s-n-r-m- ----------------------------------- Kor mange stopp er det til sentrum? 0
Te peate siin väljuma. Du må-g- -v---r. D_ m_ g_ a_ h___ D- m- g- a- h-r- ---------------- Du må gå av her. 0
Te peate tagant väljuma. Du-må-byte -uss-h--. D_ m_ b___ b___ h___ D- m- b-t- b-s- h-r- -------------------- Du må byte buss her. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Nest--T-ba-- k-em--m f-m m---tt. N____ T_____ k___ o_ f__ m______ N-s-e T-b-n- k-e- o- f-m m-n-t-. -------------------------------- Neste T-bane kjem om fem minutt. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. N---- -r--- k-----m t- ---utt. N____ t____ k___ o_ t_ m______ N-s-e t-i-k k-e- o- t- m-n-t-. ------------------------------ Neste trikk kjem om ti minutt. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. N--te b--s kj-- o- ei- kv-rt-r. N____ b___ k___ o_ e__ k_______ N-s-e b-s- k-e- o- e-t k-a-t-r- ------------------------------- Neste buss kjem om eit kvarter. 0
Millal läheb viimane metroorong? Nå--g-- --n -ist- T-bane-? N__ g__ d__ s____ T_______ N-r g-r d-n s-s-e T-b-n-n- -------------------------- Når går den siste T-banen? 0
Millal läheb viimane tramm? N-r --- -e- s--t- tri---n? N__ g__ d__ s____ t_______ N-r g-r d-n s-s-e t-i-k-n- -------------------------- Når går den siste trikken? 0
Millal läheb viimane buss? Nå- g-- d---s-s-- bu-se-? N__ g__ d__ s____ b______ N-r g-r d-n s-s-e b-s-e-? ------------------------- Når går den siste bussen? 0
Kas teil on pilet? H----u--i--e-t? H__ d_ b_______ H-r d- b-l-e-t- --------------- Har du billett? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. B----t-- –----- --t-----eg i-kj-. B_______ – N___ d__ h__ e_ i_____ B-l-e-t- – N-i- d-t h-r e- i-k-e- --------------------------------- Billett? – Nei, det har eg ikkje. 0
Siis peate te trahvi maksma. Då--- d----------o-. D_ m_ d_ b_____ b___ D- m- d- b-t-l- b-t- -------------------- Då må du betale bot. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!