Vestmik

et Ühistransport   »   mk Јавен сообраќај

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [триесет и шест]

36 [triyesyet i shyest]

Јавен сообраќај

[Јavyen soobrakjaј]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Кад- --а-т-бус-а-- стан-ц-? К___ е а__________ с_______ К-д- е а-т-б-с-а-а с-а-и-а- --------------------------- Каде е автобуската станица? 0
Kad-- y--a-tob-o--at- ---ni---? K____ y_ a___________ s________ K-d-e y- a-t-b-o-k-t- s-a-i-z-? ------------------------------- Kadye ye avtobooskata stanitza?
Milline buss sõidab kesklinna? Ко--авт-бу- в-------цен---от? К__ а______ в___ в_ ц________ К-ј а-т-б-с в-з- в- ц-н-а-о-? ----------------------------- Кој автобус вози во центарот? 0
Ko------boos---z--v--t-y---ar--? K__ a_______ v___ v_ t__________ K-ј a-t-b-o- v-z- v- t-y-n-a-o-? -------------------------------- Koј avtoboos vozi vo tzyentarot?
Millise liiniga peaksin sõitma? К--а ли-иј--мор------ј--з-м--? К___ л_____ м____ д_ ј_ з_____ К-ј- л-н-ј- м-р-м д- ј- з-м-м- ------------------------------ Која линија морам да ја земам? 0
Ko-a-l--i-a m---- -a-ј- z-e---? K___ l_____ m____ d_ ј_ z______ K-ј- l-n-ј- m-r-m d- ј- z-e-a-? ------------------------------- Koјa liniјa moram da јa zyemam?
Kas ma pean ümber istuma? Д-ли -ор-- -а -е-----а--в-м? Д___ м____ д_ с_ п__________ Д-л- м-р-м д- с- п-е-а-у-а-? ---------------------------- Дали морам да се прекачувам? 0
D-li mor-m -- sy- prye--c-oo-a-? D___ m____ d_ s__ p_____________ D-l- m-r-m d- s-e p-y-k-c-o-v-m- -------------------------------- Dali moram da sye pryekachoovam?
Kus ma ümber istuma pean? Ка-е мор-- да-се п-е--ч-м? К___ м____ д_ с_ п________ К-д- м-р-м д- с- п-е-а-а-? -------------------------- Каде морам да се прекачам? 0
Ka-y--m--a--da-sy-------a--a-? K____ m____ d_ s__ p__________ K-d-e m-r-m d- s-e p-y-k-c-a-? ------------------------------ Kadye moram da sye pryekacham?
Mis maksab pilet? Ко-----и-и еде- ---е- -и-ет? К____ ч___ е___ в____ б_____ К-л-у ч-н- е-е- в-з-н б-л-т- ---------------------------- Колку чини еден возен билет? 0
Kolk---chini y-d-en v-zy-n--ily-t? K_____ c____ y_____ v_____ b______ K-l-o- c-i-i y-d-e- v-z-e- b-l-e-? ---------------------------------- Kolkoo chini yedyen vozyen bilyet?
Mitu peatust on kesklinnani? К---у--в-о-ус----та-иц----а -о-ц-н-а---? К____ а________ с______ и__ д_ ц________ К-л-у а-т-б-с-и с-а-и-и и-а д- ц-н-а-о-? ---------------------------------------- Колку автобуски станици има до центарот? 0
K----o --t-b-os-i---anitzi i-a -o-----ntaro-? K_____ a_________ s_______ i__ d_ t__________ K-l-o- a-t-b-o-k- s-a-i-z- i-a d- t-y-n-a-o-? --------------------------------------------- Kolkoo avtobooski stanitzi ima do tzyentarot?
Te peate siin väljuma. О----м--ате-да с- си----е. О___ м_____ д_ с_ с_______ О-д- м-р-т- д- с- с-м-е-е- -------------------------- Овде морате да се симнете. 0
Ov-y- -ora-ye-d- s-e-s----et--. O____ m______ d_ s__ s_________ O-d-e m-r-t-e d- s-e s-m-y-t-e- ------------------------------- Ovdye moratye da sye simnyetye.
Te peate tagant väljuma. Мор--е----с- -и-нет----за--. М_____ д_ с_ с______ п______ М-р-т- д- с- с-м-е-е п-з-д-. ---------------------------- Морате да се симнете позади. 0
M---tye----sye--imnye-y--po-a-i. M______ d_ s__ s________ p______ M-r-t-e d- s-e s-m-y-t-e p-z-d-. -------------------------------- Moratye da sye simnyetye pozadi.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. С-едн-то -ет---до--а -а 5--ину--. С_______ м____ д____ з_ 5 м______ С-е-н-т- м-т-о д-а-а з- 5 м-н-т-. --------------------------------- Следното метро доаѓа за 5 минути. 0
S-yed-oto my-t-- -oa-a z-----i-oo-i. S________ m_____ d____ z_ 5 m_______ S-y-d-o-o m-e-r- d-a-a z- 5 m-n-o-i- ------------------------------------ Slyednoto myetro doaѓa za 5 minooti.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. След-и-т-тр-мв-ј--о-ѓ--за---------и. С_______ т______ д____ з_ 1_ м______ С-е-н-о- т-а-в-ј д-а-а з- 1- м-н-т-. ------------------------------------ Следниот трамвај доаѓа за 10 минути. 0
S-y--nio- -r-m-aј --a-a-za--0 -------. S________ t______ d____ z_ 1_ m_______ S-y-d-i-t t-a-v-ј d-a-a z- 1- m-n-o-i- -------------------------------------- Slyedniot tramvaј doaѓa za 10 minooti.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. С--д-и-- ------- --а-а -а -5-мину-и. С_______ а______ д____ з_ 1_ м______ С-е-н-о- а-т-б-с д-а-а з- 1- м-н-т-. ------------------------------------ Следниот автобус доаѓа за 15 минути. 0
Sly-dni---av---oos -o-ѓa-----5 m--o-ti. S________ a_______ d____ z_ 1_ m_______ S-y-d-i-t a-t-b-o- d-a-a z- 1- m-n-o-i- --------------------------------------- Slyedniot avtoboos doaѓa za 15 minooti.
Millal läheb viimane metroorong? Ког---оз- ------н--- метро? К___ в___ п_________ м_____ К-г- в-з- п-с-е-н-т- м-т-о- --------------------------- Кога вози последното метро? 0
Ko-u- -oz- -o-lyednoto-m-e--o? K____ v___ p__________ m______ K-g-a v-z- p-s-y-d-o-o m-e-r-? ------------------------------ Kogua vozi poslyednoto myetro?
Millal läheb viimane tramm? Ког--вози по--едн-о- --амвај? К___ в___ п_________ т_______ К-г- в-з- п-с-е-н-о- т-а-в-ј- ----------------------------- Кога вози последниот трамвај? 0
Ko-ua----i-p---yed-io- tr--v-ј? K____ v___ p__________ t_______ K-g-a v-z- p-s-y-d-i-t t-a-v-ј- ------------------------------- Kogua vozi poslyedniot tramvaј?
Millal läheb viimane buss? Ко-а в--и-----е-н-----в-о-ус? К___ в___ п_________ а_______ К-г- в-з- п-с-е-н-о- а-т-б-с- ----------------------------- Кога вози последниот автобус? 0
K---a v--i-----ye-n--t a---boo-? K____ v___ p__________ a________ K-g-a v-z- p-s-y-d-i-t a-t-b-o-? -------------------------------- Kogua vozi poslyedniot avtoboos?
Kas teil on pilet? Да-и има-е в---н -ил--? Д___ и____ в____ б_____ Д-л- и-а-е в-з-н б-л-т- ----------------------- Дали имате возен билет? 0
D-li-im--------ye--bilye-? D___ i_____ v_____ b______ D-l- i-a-y- v-z-e- b-l-e-? -------------------------- Dali imatye vozyen bilyet?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Во-ен -и-е------е, ---а-. В____ б_____ – Н__ н_____ В-з-н б-л-т- – Н-, н-м-м- ------------------------- Возен билет? – Не, немам. 0
V-zy-n-b-l-e-? - N--- -y-ma-. V_____ b______ – N___ n______ V-z-e- b-l-e-? – N-e- n-e-a-. ----------------------------- Vozyen bilyet? – Nye, nyemam.
Siis peate te trahvi maksma. Т--а---о---е-да-пл---те к---а. Т____ м_____ д_ п______ к_____ Т-г-ш м-р-т- д- п-а-и-е к-з-а- ------------------------------ Тогаш морате да платите казна. 0
To---s- m-r---- -----ati----kaz--. T______ m______ d_ p_______ k_____ T-g-a-h m-r-t-e d- p-a-i-y- k-z-a- ---------------------------------- Toguash moratye da platitye kazna.

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!