Vestmik

et Ühistransport   »   nl Openbaar vervoer

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [zesendertig]

Openbaar vervoer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? W----i- d---u-h-l--? W___ i_ d_ b________ W-a- i- d- b-s-a-t-? -------------------- Waar is de bushalte? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Welke b-s ri-d--er n-ar -----ent-u-? W____ b__ r____ e_ n___ h__ c_______ W-l-e b-s r-j-t e- n-a- h-t c-n-r-m- ------------------------------------ Welke bus rijdt er naar het centrum? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? W---e --s -o-t--k nem--? W____ b__ m___ i_ n_____ W-l-e b-s m-e- i- n-m-n- ------------------------ Welke bus moet ik nemen? 0
Kas ma pean ümber istuma? M-----k -ve-s----en? M___ i_ o___________ M-e- i- o-e-s-a-p-n- -------------------- Moet ik overstappen? 0
Kus ma ümber istuma pean? W--r--oe--ik o-e---a-pe-? W___ m___ i_ o___________ W-a- m-e- i- o-e-s-a-p-n- ------------------------- Waar moet ik overstappen? 0
Mis maksab pilet? Ho----- k-st-e-n k-a-tj-? H______ k___ e__ k_______ H-e-e-l k-s- e-n k-a-t-e- ------------------------- Hoeveel kost een kaartje? 0
Mitu peatust on kesklinnani? H-e-----hal--- --jn he- n-ar--e--c----um? H______ h_____ z___ h__ n___ h__ c_______ H-e-e-l h-l-e- z-j- h-t n-a- h-t c-n-r-m- ----------------------------------------- Hoeveel haltes zijn het naar het centrum? 0
Te peate siin väljuma. U--------e- ui-s-a-p-n. U m___ h___ u__________ U m-e- h-e- u-t-t-p-e-. ----------------------- U moet hier uitstappen. 0
Te peate tagant väljuma. U--o-- acht-raan--i-------n. U m___ a________ u__________ U m-e- a-h-e-a-n u-t-t-p-e-. ---------------------------- U moet achteraan uitstappen. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. De -ol----e--e-r- --mt ov-- --minut-n. D_ v_______ m____ k___ o___ 5 m_______ D- v-l-e-d- m-t-o k-m- o-e- 5 m-n-t-n- -------------------------------------- De volgende metro komt over 5 minuten. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. D- v-l---d- ---m-komt-ov-r -- ----te-. D_ v_______ t___ k___ o___ 1_ m_______ D- v-l-e-d- t-a- k-m- o-e- 1- m-n-t-n- -------------------------------------- De volgende tram komt over 10 minuten. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. De v---e-d- b-----mt---e--1--m---ten. D_ v_______ b__ k___ o___ 1_ m_______ D- v-l-e-d- b-s k-m- o-e- 1- m-n-t-n- ------------------------------------- De volgende bus komt over 15 minuten. 0
Millal läheb viimane metroorong? W-----r-g-at----la-t--- -e-ro? W______ g___ d_ l______ m_____ W-n-e-r g-a- d- l-a-s-e m-t-o- ------------------------------ Wanneer gaat de laatste metro? 0
Millal läheb viimane tramm? W-nneer ga-t-d--l-----e -ram? W______ g___ d_ l______ t____ W-n-e-r g-a- d- l-a-s-e t-a-? ----------------------------- Wanneer gaat de laatste tram? 0
Millal läheb viimane buss? W--neer---a- -e l-atst--bus? W______ g___ d_ l______ b___ W-n-e-r g-a- d- l-a-s-e b-s- ---------------------------- Wanneer gaat de laatste bus? 0
Kas teil on pilet? Hee-t---ee- k-ar--e? H____ u e__ k_______ H-e-t u e-n k-a-t-e- -------------------- Heeft u een kaartje? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. E-n--aart--? ----e,-----eb-geen-ka-r-j-. E__ k_______ – N___ i_ h__ g___ k_______ E-n k-a-t-e- – N-e- i- h-b g-e- k-a-t-e- ---------------------------------------- Een kaartje? – Nee, ik heb geen kaartje. 0
Siis peate te trahvi maksma. D-- -o-- --e----oet-------en. D__ m___ u e__ b____ b_______ D-n m-e- u e-n b-e-e b-t-l-n- ----------------------------- Dan moet u een boete betalen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!