Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   en Asking questions 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [sixty-three]

Asking questions 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Mul on hobi. I -a-- - -o---. I h___ a h_____ I h-v- a h-b-y- --------------- I have a hobby. 0
Ma mängin tennist. I p--- te--i-. I p___ t______ I p-a- t-n-i-. -------------- I play tennis. 0
Kus on tenniseväljak? Wh-r---s---- -enn-- co---? W____ i_ t__ t_____ c_____ W-e-e i- t-e t-n-i- c-u-t- -------------------------- Where is the tennis court? 0
Kas sul on hobi? D----u--ave a-h-bby? D_ y__ h___ a h_____ D- y-u h-v- a h-b-y- -------------------- Do you have a hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. I---ay-f--tb--- ---oc--- -am--. I p___ f_______ / s_____ (_____ I p-a- f-o-b-l- / s-c-e- (-m-)- ------------------------------- I play football / soccer (am.). 0
Kus on jalgpalliväljak? Whe-e-i----e---ot--ll --s-c-e- -am-)-f--l-? W____ i_ t__ f_______ / s_____ (____ f_____ W-e-e i- t-e f-o-b-l- / s-c-e- (-m-) f-e-d- ------------------------------------------- Where is the football / soccer (am.) field? 0
Mu käevars on valus. M--a---hu-ts. M_ a__ h_____ M- a-m h-r-s- ------------- My arm hurts. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. M- -----a-d-h-----lso -u-t. M_ f___ a__ h___ a___ h____ M- f-o- a-d h-n- a-s- h-r-. --------------------------- My foot and hand also hurt. 0
Kus on arst? Is-t-e-- - d-ct--? I_ t____ a d______ I- t-e-e a d-c-o-? ------------------ Is there a doctor? 0
Mul on auto. I -a-- - --- /----a---m---le. I h___ a c__ / a_ a__________ I h-v- a c-r / a- a-t-m-b-l-. ----------------------------- I have a car / an automobile. 0
Mul on ka mootorratas. I-also h--- --mo-o-c---e. I a___ h___ a m__________ I a-s- h-v- a m-t-r-y-l-. ------------------------- I also have a motorcycle. 0
Kus on parkla? Wh--- ---ld-- pa--? W____ c____ I p____ W-e-e c-u-d I p-r-? ------------------- Where could I park? 0
Mul on kampsun. I h--- - -we--e-. I h___ a s_______ I h-v- a s-e-t-r- ----------------- I have a sweater. 0
Mul on jakk ja teksad. I ---o-ha------a-k-t---d a pa---o-----ns. I a___ h___ a j_____ a__ a p___ o_ j_____ I a-s- h-v- a j-c-e- a-d a p-i- o- j-a-s- ----------------------------------------- I also have a jacket and a pair of jeans. 0
Kus on pesumasin? W--re-i- t-e w--h--g-machi-e? W____ i_ t__ w______ m_______ W-e-e i- t-e w-s-i-g m-c-i-e- ----------------------------- Where is the washing machine? 0
Mul on taldrik. I -av----pl---. I h___ a p_____ I h-v- a p-a-e- --------------- I have a plate. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. I --v--- kni-e, - --rk-and a sp--n. I h___ a k_____ a f___ a__ a s_____ I h-v- a k-i-e- a f-r- a-d a s-o-n- ----------------------------------- I have a knife, a fork and a spoon. 0
Kus on sool ja pipar? W------- th--s-lt -nd --ppe-? W____ i_ t__ s___ a__ p______ W-e-e i- t-e s-l- a-d p-p-e-? ----------------------------- Where is the salt and pepper? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...