Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   sv Ställa frågor 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [sextiotre]

Ställa frågor 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mul on hobi. Jag -a---- --bby. J__ h__ e_ h_____ J-g h-r e- h-b-y- ----------------- Jag har en hobby. 0
Ma mängin tennist. Jag-sp---r --nn--. J__ s_____ t______ J-g s-e-a- t-n-i-. ------------------ Jag spelar tennis. 0
Kus on tenniseväljak? Var-fin-s-e---en--s--n-? V__ f____ e_ t__________ V-r f-n-s e- t-n-i-b-n-? ------------------------ Var finns en tennisbana? 0
Kas sul on hobi? H-r -- -n---b-y? H__ d_ e_ h_____ H-r d- e- h-b-y- ---------------- Har du en hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. Ja- -p--a---otb--l. J__ s_____ f_______ J-g s-e-a- f-t-o-l- ------------------- Jag spelar fotboll. 0
Kus on jalgpalliväljak? Var-fi-ns------tb-l-s-la-? V__ f____ e_ f____________ V-r f-n-s e- f-t-o-l-p-a-? -------------------------- Var finns en fotbollsplan? 0
Mu käevars on valus. M-n-a---gör-ont. M__ a__ g__ o___ M-n a-m g-r o-t- ---------------- Min arm gör ont. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. M-n---t o-- m-n -a-d--ör-oc-s---nt. M__ f__ o__ m__ h___ g__ o____ o___ M-n f-t o-h m-n h-n- g-r o-k-å o-t- ----------------------------------- Min fot och min hand gör också ont. 0
Kus on arst? Va---in-s -- läkar-? V__ f____ e_ l______ V-r f-n-s e- l-k-r-? -------------------- Var finns en läkare? 0
Mul on auto. Jag--a- -n--i-. J__ h__ e_ b___ J-g h-r e- b-l- --------------- Jag har en bil. 0
Mul on ka mootorratas. Ja--h---oc-så--- -o-orcy-el. J__ h__ o____ e_ m__________ J-g h-r o-k-å e- m-t-r-y-e-. ---------------------------- Jag har också en motorcykel. 0
Kus on parkla? Var -i-n- ---par-e--ng----t-? V__ f____ e_ p_______________ V-r f-n-s e- p-r-e-i-g-p-a-s- ----------------------------- Var finns en parkeringsplats? 0
Mul on kampsun. J---ha--en -----ve-. J__ h__ e_ p________ J-g h-r e- p-l-o-e-. -------------------- Jag har en pullover. 0
Mul on jakk ja teksad. J-g-har o---- e- j--ka-oc- ett pa- j-a-s. J__ h__ o____ e_ j____ o__ e__ p__ j_____ J-g h-r o-k-å e- j-c-a o-h e-t p-r j-a-s- ----------------------------------------- Jag har också en jacka och ett par jeans. 0
Kus on pesumasin? Var-ä---v-ttm--k----? V__ ä_ t_____________ V-r ä- t-ä-t-a-k-n-n- --------------------- Var är tvättmaskinen? 0
Mul on taldrik. J-----r-en--allr-k. J__ h__ e_ t_______ J-g h-r e- t-l-r-k- ------------------- Jag har en tallrik. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Jag-h-- -n--niv---- ga-fel -c- e- ----. J__ h__ e_ k____ e_ g_____ o__ e_ s____ J-g h-r e- k-i-, e- g-f-e- o-h e- s-e-. --------------------------------------- Jag har en kniv, en gaffel och en sked. 0
Kus on sool ja pipar? V-r f--ns--alt-----p-pp-r? V__ f____ s___ o__ p______ V-r f-n-s s-l- o-h p-p-a-? -------------------------- Var finns salt och peppar? 0

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...