Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   fr Poser des questions 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [soixante-trois]

Poser des questions 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Mul on hobi. J’a- ---ho-by. J___ u_ h_____ J-a- u- h-b-y- -------------- J’ai un hobby. 0
Ma mängin tennist. J- ---e -u-te-nis. J_ j___ a_ t______ J- j-u- a- t-n-i-. ------------------ Je joue au tennis. 0
Kus on tenniseväljak? O--e---l- t-------d- -e--i- ? O_ e__ l_ t______ d_ t_____ ? O- e-t l- t-r-a-n d- t-n-i- ? ----------------------------- Où est le terrain de tennis ? 0
Kas sul on hobi? As--- u----bb- pré--r--? A____ u_ h____ p______ ? A---u u- h-b-y p-é-é-é ? ------------------------ As-tu un hobby préféré ? 0
Ma mängin jalgpalli. Je---u- au-f-o-. J_ j___ a_ f____ J- j-u- a- f-o-. ---------------- Je joue au foot. 0
Kus on jalgpalliväljak? O--est l---e-ra---de f--- ? O_ e__ l_ t______ d_ f___ ? O- e-t l- t-r-a-n d- f-o- ? --------------------------- Où est le terrain de foot ? 0
Mu käevars on valus. Mon b-as-m- -a----al. M__ b___ m_ f___ m___ M-n b-a- m- f-i- m-l- --------------------- Mon bras me fait mal. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Mon p--d et -a mai---e --nt --ale---t mal. M__ p___ e_ m_ m___ m_ f___ é________ m___ M-n p-e- e- m- m-i- m- f-n- é-a-e-e-t m-l- ------------------------------------------ Mon pied et ma main me font également mal. 0
Kus on arst? Y-a----- ------e--- ? Y_______ u_ m______ ? Y-a-t-i- u- m-d-c-n ? --------------------- Y-a-t-il un médecin ? 0
Mul on auto. J--i-u-- -oi---e. J___ u__ v_______ J-a- u-e v-i-u-e- ----------------- J’ai une voiture. 0
Mul on ka mootorratas. J--i---s-i-u-- --t-. J___ a____ u__ m____ J-a- a-s-i u-e m-t-. -------------------- J’ai aussi une moto. 0
Kus on parkla? O- est--e--ar-----? O_ e__ l_ p______ ? O- e-t l- p-r-i-g ? ------------------- Où est le parking ? 0
Mul on kampsun. J’ai ----u--. J___ u_ p____ J-a- u- p-l-. ------------- J’ai un pull. 0
Mul on jakk ja teksad. J’-- a---i --e---ste ----- j--n. J___ a____ u__ v____ e_ u_ j____ J-a- a-s-i u-e v-s-e e- u- j-a-. -------------------------------- J’ai aussi une veste et un jean. 0
Kus on pesumasin? Où-es- l- m--hine ---a--- ? O_ e__ l_ m______ à l____ ? O- e-t l- m-c-i-e à l-v-r ? --------------------------- Où est la machine à laver ? 0
Mul on taldrik. J----un----si-tte. J___ u__ a________ J-a- u-e a-s-e-t-. ------------------ J’ai une assiette. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. J--- u- c--t--u,-----f--rche----et --e ----lè-e. J___ u_ c_______ u__ f_________ e_ u__ c________ J-a- u- c-u-e-u- u-e f-u-c-e-t- e- u-e c-i-l-r-. ------------------------------------------------ J’ai un couteau, une fourchette et une cuillère. 0
Kus on sool ja pipar? O- s--- ---s-l et-l- ---vr--? O_ s___ l_ s__ e_ l_ p_____ ? O- s-n- l- s-l e- l- p-i-r- ? ----------------------------- Où sont le sel et le poivre ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...