Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   tr Soru sormak 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [altmış üç]

Soru sormak 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Mul on hobi. Benim-bir --b-m-var. B____ b__ h____ v___ B-n-m b-r h-b-m v-r- -------------------- Benim bir hobim var. 0
Ma mängin tennist. Ten-- ------r-m. T____ o_________ T-n-s o-n-y-r-m- ---------------- Tenis oynuyorum. 0
Kus on tenniseväljak? Ne-e-e-b---t---- -a-a-ı va-? N_____ b__ t____ s_____ v___ N-r-d- b-r t-n-s s-h-s- v-r- ---------------------------- Nerede bir tenis sahası var? 0
Kas sul on hobi? S-nin b-r-hobin --r --? S____ b__ h____ v__ m__ S-n-n b-r h-b-n v-r m-? ----------------------- Senin bir hobin var mı? 0
Ma mängin jalgpalli. Be---u--ol -yn-y--u-. B__ f_____ o_________ B-n f-t-o- o-n-y-r-m- --------------------- Ben futbol oynuyorum. 0
Kus on jalgpalliväljak? Nere------------l s-h--ı va-? N_____ b__ f_____ s_____ v___ N-r-d- b-r f-t-o- s-h-s- v-r- ----------------------------- Nerede bir futbol sahası var? 0
Mu käevars on valus. Ko--m ------r. K____ a_______ K-l-m a-r-y-r- -------------- Kolum ağrıyor. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. A----- ve-e--m -- -ğ--y-r. A_____ v_ e___ d_ a_______ A-a-ı- v- e-i- d- a-r-y-r- -------------------------- Ayağım ve elim de ağrıyor. 0
Kus on arst? N----- d-ktor--ar? N_____ d_____ v___ N-r-d- d-k-o- v-r- ------------------ Nerede doktor var? 0
Mul on auto. B--im ---b---v-r. B____ a_____ v___ B-n-m a-a-a- v-r- ----------------- Benim arabam var. 0
Mul on ka mootorratas. B-r m-tor-------m de----. B__ m____________ d_ v___ B-r m-t-r-i-l-t-m d- v-r- ------------------------- Bir motorsikletim de var. 0
Kus on parkla? Ner-d--b---p-r- ye-- v--? N_____ b__ p___ y___ v___ N-r-d- b-r p-r- y-r- v-r- ------------------------- Nerede bir park yeri var? 0
Mul on kampsun. B-r ka-a------r. B__ k______ v___ B-r k-z-ğ-m v-r- ---------------- Bir kazağım var. 0
Mul on jakk ja teksad. Bir -eke--- -e-kot-pan---o-----a -ar. B__ c______ v_ k__ p_________ d_ v___ B-r c-k-t-m v- k-t p-n-o-o-u- d- v-r- ------------------------------------- Bir ceketim ve kot pantolonum da var. 0
Kus on pesumasin? Ner--e -ir ç-maşı---ak----i va-? N_____ b__ ç______ m_______ v___ N-r-d- b-r ç-m-ş-r m-k-n-s- v-r- -------------------------------- Nerede bir çamaşır makinesi var? 0
Mul on taldrik. Benim -i- ---ağ------. B____ b__ t______ v___ B-n-m b-r t-b-ğ-m v-r- ---------------------- Benim bir tabağım var. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Bir-b-ça-ı-------l-m--e b-- k-ş-ğı- v--. B__ b_______ ç______ v_ b__ k______ v___ B-r b-ç-ğ-m- ç-t-l-m v- b-r k-ş-ğ-m v-r- ---------------------------------------- Bir bıçağım, çatalım ve bir kaşığım var. 0
Kus on sool ja pipar? T-z-v----b-r--e-d-? T__ v_ b____ n_____ T-z v- b-b-r n-r-e- ------------------- Tuz ve biber nerde? 0

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...