Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   de Fragen stellen 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [dreiundsechzig]

Fragen stellen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Mul on hobi. I----a-e-ein-Ho--y. I__ h___ e__ H_____ I-h h-b- e-n H-b-y- ------------------- Ich habe ein Hobby. 0
Ma mängin tennist. I-h-sp-e-e -en-i-. I__ s_____ T______ I-h s-i-l- T-n-i-. ------------------ Ich spiele Tennis. 0
Kus on tenniseväljak? W- i----in --nnispl-t-? W_ i__ e__ T___________ W- i-t e-n T-n-i-p-a-z- ----------------------- Wo ist ein Tennisplatz? 0
Kas sul on hobi? H-s--d----n -obby? H___ d_ e__ H_____ H-s- d- e-n H-b-y- ------------------ Hast du ein Hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. I-h -p------u--a-l. I__ s_____ F_______ I-h s-i-l- F-ß-a-l- ------------------- Ich spiele Fußball. 0
Kus on jalgpalliväljak? W-------i- Fuß-al--l-t-? W_ i__ e__ F____________ W- i-t e-n F-ß-a-l-l-t-? ------------------------ Wo ist ein Fußballplatz? 0
Mu käevars on valus. Mein-Arm-t-t --h. M___ A__ t__ w___ M-i- A-m t-t w-h- ----------------- Mein Arm tut weh. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Me---F-ß---d -e-ne-Ha---tun --c- ---. M___ F__ u__ m____ H___ t__ a___ w___ M-i- F-ß u-d m-i-e H-n- t-n a-c- w-h- ------------------------------------- Mein Fuß und meine Hand tun auch weh. 0
Kus on arst? Wo -st-----D-k-or? W_ i__ e__ D______ W- i-t e-n D-k-o-? ------------------ Wo ist ein Doktor? 0
Mul on auto. I---ha-e-ein Aut-. I__ h___ e__ A____ I-h h-b- e-n A-t-. ------------------ Ich habe ein Auto. 0
Mul on ka mootorratas. Ich-ha---a-ch-e-- M-to----. I__ h___ a___ e__ M________ I-h h-b- a-c- e-n M-t-r-a-. --------------------------- Ich habe auch ein Motorrad. 0
Kus on parkla? Wo-is- -in -a--p-at-? W_ i__ e__ P_________ W- i-t e-n P-r-p-a-z- --------------------- Wo ist ein Parkplatz? 0
Mul on kampsun. I-h----e-ein-n --llover. I__ h___ e____ P________ I-h h-b- e-n-n P-l-o-e-. ------------------------ Ich habe einen Pullover. 0
Mul on jakk ja teksad. Ic- h--- -uch e--e--ack- -nd --n--J----. I__ h___ a___ e___ J____ u__ e___ J_____ I-h h-b- a-c- e-n- J-c-e u-d e-n- J-a-s- ---------------------------------------- Ich habe auch eine Jacke und eine Jeans. 0
Kus on pesumasin? Wo-i-t--ie--a--hm-------? W_ i__ d__ W_____________ W- i-t d-e W-s-h-a-c-i-e- ------------------------- Wo ist die Waschmaschine? 0
Mul on taldrik. Ic- -ab- --ne- T-l-e-. I__ h___ e____ T______ I-h h-b- e-n-n T-l-e-. ---------------------- Ich habe einen Teller. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Ich ha-e -in ---ser, e-n--G---l--nd--i--n-L-ffe-. I__ h___ e__ M______ e___ G____ u__ e____ L______ I-h h-b- e-n M-s-e-, e-n- G-b-l u-d e-n-n L-f-e-. ------------------------------------------------- Ich habe ein Messer, eine Gabel und einen Löffel. 0
Kus on sool ja pipar? W- s--d S-l---n--Pfe--er? W_ s___ S___ u__ P_______ W- s-n- S-l- u-d P-e-f-r- ------------------------- Wo sind Salz und Pfeffer? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...