Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   da Stille spørgsmål 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [treogtres]

Stille spørgsmål 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on hobi. J-g---- -- ----y. J__ h__ e_ h_____ J-g h-r e- h-b-y- ----------------- Jeg har en hobby. 0
Ma mängin tennist. J-g s--l-e- --n-is. J__ s______ t______ J-g s-i-l-r t-n-i-. ------------------- Jeg spiller tennis. 0
Kus on tenniseväljak? H-or e---e--en---n-i-ba--? H___ e_ d__ e_ t__________ H-o- e- d-r e- t-n-i-b-n-? -------------------------- Hvor er der en tennisbane? 0
Kas sul on hobi? Ha---- -n--obb-? H__ d_ e_ h_____ H-r d- e- h-b-y- ---------------- Har du en hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. Jeg -----e- --db---. J__ s______ f_______ J-g s-i-l-r f-d-o-d- -------------------- Jeg spiller fodbold. 0
Kus on jalgpalliväljak? H-o---r---r -- f--bo--b-ne? H___ e_ d__ e_ f___________ H-o- e- d-r e- f-d-o-d-a-e- --------------------------- Hvor er der en fodboldbane? 0
Mu käevars on valus. M-n arm-g-r-ondt. M__ a__ g__ o____ M-n a-m g-r o-d-. ----------------- Min arm gør ondt. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. M-n f-d----m-n--ånd g-r--gså ----. M__ f__ o_ m__ h___ g__ o___ o____ M-n f-d o- m-n h-n- g-r o-s- o-d-. ---------------------------------- Min fod og min hånd gør også ondt. 0
Kus on arst? H-o--er der -n--æge? H___ e_ d__ e_ l____ H-o- e- d-r e- l-g-? -------------------- Hvor er der en læge? 0
Mul on auto. Jeg h-r-e- b--. J__ h__ e_ b___ J-g h-r e- b-l- --------------- Jeg har en bil. 0
Mul on ka mootorratas. J---h-- o--å e-------c-k-l. J__ h__ o___ e_ m__________ J-g h-r o-s- e- m-t-r-y-e-. --------------------------- Jeg har også en motorcykel. 0
Kus on parkla? Hvo- e---e- e- -ar----ng------? H___ e_ d__ e_ p_______________ H-o- e- d-r e- p-r-e-i-g-p-a-s- ------------------------------- Hvor er der en parkeringsplads? 0
Mul on kampsun. Je- -a--e--sw-at--. J__ h__ e_ s_______ J-g h-r e- s-e-t-r- ------------------- Jeg har en sweater. 0
Mul on jakk ja teksad. Jeg h-r-ogs--e- -a-ke-o-----pa--cowboy-u-ser. J__ h__ o___ e_ j____ o_ e_ p__ c____________ J-g h-r o-s- e- j-k-e o- e- p-r c-w-o-b-k-e-. --------------------------------------------- Jeg har også en jakke og et par cowboybukser. 0
Kus on pesumasin? Hvor e--der--- -aske-a-----? H___ e_ d__ e_ v____________ H-o- e- d-r e- v-s-e-a-k-n-? ---------------------------- Hvor er der en vaskemaskine? 0
Mul on taldrik. J-- h-r e---a-le-k--. J__ h__ e_ t_________ J-g h-r e- t-l-e-k-n- --------------------- Jeg har en tallerken. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Je- -a--e--kn-v,--- -af--l -g--- ske. J__ h__ e_ k____ e_ g_____ o_ e_ s___ J-g h-r e- k-i-, e- g-f-e- o- e- s-e- ------------------------------------- Jeg har en kniv, en gaffel og en ske. 0
Kus on sool ja pipar? H-or -r-sa-t-og--e---? H___ e_ s___ o_ p_____ H-o- e- s-l- o- p-b-r- ---------------------- Hvor er salt og peber? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...