Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   es Oraciones subordinadas con si

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [noventa y tres]

Oraciones subordinadas con si

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. No -é -- m- quie--. N_ s_ s_ m_ q______ N- s- s- m- q-i-r-. ------------------- No sé si me quiere.
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. No -é si v--ver-. N_ s_ s_ v_______ N- s- s- v-l-e-á- ----------------- No sé si volverá.
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. N--sé s---- -l-m--á. N_ s_ s_ m_ l_______ N- s- s- m- l-a-a-á- -------------------- No sé si me llamará.
Kas ta tõesti armastab mind? ¿---qu--r-? ¿__ q______ ¿-e q-e-r-? ----------- ¿Me querrá?
Kas ta tõesti tuleb tagasi? ¿V-l--r-? ¿________ ¿-o-v-r-? --------- ¿Volverá?
Kas ta tõesti helistab mulle? ¿Me --am---? ¿__ l_______ ¿-e l-a-a-á- ------------ ¿Me llamará?
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. M--pre-unt--s- p--n-a--n mí. M_ p_______ s_ p_____ e_ m__ M- p-e-u-t- s- p-e-s- e- m-. ---------------------------- Me pregunto si piensa en mí.
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Me-p-eg--to-si ti-n- a otra. M_ p_______ s_ t____ a o____ M- p-e-u-t- s- t-e-e a o-r-. ---------------------------- Me pregunto si tiene a otra.
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Me pr-----o----m-e-te. M_ p_______ s_ m______ M- p-e-u-t- s- m-e-t-. ---------------------- Me pregunto si miente.
Kas ta tõesti mõtleb minule? ¿Pe-sa-á en-m-? ¿_______ e_ m__ ¿-e-s-r- e- m-? --------------- ¿Pensará en mí?
Kas tal on tõesti keegi teine? ¿-en-r-----tra? ¿______ a o____ ¿-e-d-á a o-r-? --------------- ¿Tendrá a otra?
Kas ta tõesti rääkis tõtt? ¿-sta-á--i-i---- la-ver-a-? ¿______ d_______ l_ v______ ¿-s-a-á d-c-e-d- l- v-r-a-? --------------------------- ¿Estará diciendo la verdad?
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. D-do-que-l-----t- ---lm-nt-. D___ q__ l_ g____ r_________ D-d- q-e l- g-s-e r-a-m-n-e- ---------------------------- Dudo que le guste realmente.
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Du-- --e--e es-ri-a. D___ q__ m_ e_______ D-d- q-e m- e-c-i-a- -------------------- Dudo que me escriba.
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Dud--qu---e---se c-n--g-. D___ q__ s_ c___ c_______ D-d- q-e s- c-s- c-n-i-o- ------------------------- Dudo que se case conmigo.
Kas ma tõesti meeldin talle? ¿-e g-staré-r-al--n-e? ¿__ g______ r_________ ¿-e g-s-a-é r-a-m-n-e- ---------------------- ¿Le gustaré realmente?
Kas ta tõesti kirjutab mulle? ¿-e -scr--i-á? ¿__ e_________ ¿-e e-c-i-i-á- -------------- ¿Me escribirá?
Kas ta tõesti abiellub minuga? ¿---cas--- -on-ig-? ¿__ c_____ c_______ ¿-e c-s-r- c-n-i-o- ------------------- ¿Se casará conmigo?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...