Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   hu Mellékmondatok: vajon - “e” kérdőszóval

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [kilencvenhárom]

Mellékmondatok: vajon - “e” kérdőszóval

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Nem-tudo-, vaj-n -z--e--e. Nem tudom, vajon szeret-e. N-m t-d-m- v-j-n s-e-e---. -------------------------- Nem tudom, vajon szeret-e. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. N-m t-d-m,--a-o---i-sza-ö---. Nem tudom, vajon visszajön-e. N-m t-d-m- v-j-n v-s-z-j-n-e- ----------------------------- Nem tudom, vajon visszajön-e. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Nem-t--om, -ajo- f----v-e. Nem tudom, vajon felhív-e. N-m t-d-m- v-j-n f-l-í---. -------------------------- Nem tudom, vajon felhív-e. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Va-on-sze------e--em? Vajon szeret-e engem? V-j-n s-e-e--- e-g-m- --------------------- Vajon szeret-e engem? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? V-j-------z-jö--e? Vajon visszajön-e? V-j-n v-s-z-j-n-e- ------------------ Vajon visszajön-e? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Va-o---e---v-e en---? Vajon felhív-e engem? V-j-n f-l-í--- e-g-m- --------------------- Vajon felhív-e engem? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Azo--t--őd-m- -a--- gon-o--e ---? Azon tűnődöm, vajon gondol-e rám? A-o- t-n-d-m- v-j-n g-n-o--- r-m- --------------------------------- Azon tűnődöm, vajon gondol-e rám? 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Az---tűn----- v---- -an-e-vala----? Azon tűnődöm, vajon van-e valakije? A-o- t-n-d-m- v-j-n v-n-e v-l-k-j-? ----------------------------------- Azon tűnődöm, vajon van-e valakije? 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Az-- tűnő-ö-,-v---n--a-ud----? Azon tűnődöm, vajon hazudik-e? A-o- t-n-d-m- v-j-n h-z-d-k-e- ------------------------------ Azon tűnődöm, vajon hazudik-e? 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Va--n--o-dol---rá-? Vajon gondol-e rám? V-j-n g-n-o--- r-m- ------------------- Vajon gondol-e rám? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Vaj-- --n-- v--a-ije? Vajon van-e valakije? V-j-n v-n-e v-l-k-j-? --------------------- Vajon van-e valakije? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Va--- -z-ig-z----- -ondj--e? Vajon az igazságot mondja-e? V-j-n a- i-a-s-g-t m-n-j---? ---------------------------- Vajon az igazságot mondja-e? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Két-l---e-- ----n--al---- k----l-e e--em. Kételkedem, vajon valóban kedvel-e engem. K-t-l-e-e-, v-j-n v-l-b-n k-d-e--- e-g-m- ----------------------------------------- Kételkedem, vajon valóban kedvel-e engem. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. K-t-lke---, -a-on í------ke-. Kételkedem, vajon ír-e nekem. K-t-l-e-e-, v-j-n í--- n-k-m- ----------------------------- Kételkedem, vajon ír-e nekem. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Ké--lke-e-----jon -lv--z-e -e-e---ül. Kételkedem, vajon elvesz-e feleségül. K-t-l-e-e-, v-j-n e-v-s--- f-l-s-g-l- ------------------------------------- Kételkedem, vajon elvesz-e feleségül. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? V-jon--én--eg--e-ve---? Vajon tényleg kedvel-e? V-j-n t-n-l-g k-d-e---? ----------------------- Vajon tényleg kedvel-e? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Vaj----r-e-nek-m? Vajon ír-e nekem? V-j-n í--- n-k-m- ----------------- Vajon ír-e nekem? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? V--on----esz-e-fele--gül? Vajon elvesz-e feleségül? V-j-n e-v-s--- f-l-s-g-l- ------------------------- Vajon elvesz-e feleségül? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...