Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   hu Mellékmondatok: vajon - “e” kérdőszóval

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [kilencvenhárom]

Mellékmondatok: vajon - “e” kérdőszóval

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N-m-t--om--v-j-n sze-et-e. N__ t_____ v____ s________ N-m t-d-m- v-j-n s-e-e---. -------------------------- Nem tudom, vajon szeret-e. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Nem --do-, -aj-n-viss--j----. N__ t_____ v____ v___________ N-m t-d-m- v-j-n v-s-z-j-n-e- ----------------------------- Nem tudom, vajon visszajön-e. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Nem --dom, ----n -e-hív--. N__ t_____ v____ f________ N-m t-d-m- v-j-n f-l-í---. -------------------------- Nem tudom, vajon felhív-e. 0
Kas ta tõesti armastab mind? V---n-s----t-- e-ge-? V____ s_______ e_____ V-j-n s-e-e--- e-g-m- --------------------- Vajon szeret-e engem? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Va--n-v-ssz-j-n-e? V____ v___________ V-j-n v-s-z-j-n-e- ------------------ Vajon visszajön-e? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? V--o----l----- -n--m? V____ f_______ e_____ V-j-n f-l-í--- e-g-m- --------------------- Vajon felhív-e engem? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Azo---űn--öm,--a--n-g------- -á-? A___ t_______ v____ g_______ r___ A-o- t-n-d-m- v-j-n g-n-o--- r-m- --------------------------------- Azon tűnődöm, vajon gondol-e rám? 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. A-on tűn--öm--v--on v-n----a-akij-? A___ t_______ v____ v____ v________ A-o- t-n-d-m- v-j-n v-n-e v-l-k-j-? ----------------------------------- Azon tűnődöm, vajon van-e valakije? 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. A--- tű---ö-, v---n-ha------e? A___ t_______ v____ h_________ A-o- t-n-d-m- v-j-n h-z-d-k-e- ------------------------------ Azon tűnődöm, vajon hazudik-e? 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? V---- go-dol-- rám? V____ g_______ r___ V-j-n g-n-o--- r-m- ------------------- Vajon gondol-e rám? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Va----v------a-ak--e? V____ v____ v________ V-j-n v-n-e v-l-k-j-? --------------------- Vajon van-e valakije? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? V-j-n-a---g--sá-ot-m-------? V____ a_ i________ m________ V-j-n a- i-a-s-g-t m-n-j---? ---------------------------- Vajon az igazságot mondja-e? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Két--k----- -ajon-v----a---e------ en-em. K__________ v____ v______ k_______ e_____ K-t-l-e-e-, v-j-n v-l-b-n k-d-e--- e-g-m- ----------------------------------------- Kételkedem, vajon valóban kedvel-e engem. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. K--e-ke---,-vajo- ír-e n---m. K__________ v____ í___ n_____ K-t-l-e-e-, v-j-n í--- n-k-m- ----------------------------- Kételkedem, vajon ír-e nekem. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. K-te-k-dem, vaj-- -l-es--e--e-e-é-ül. K__________ v____ e_______ f_________ K-t-l-e-e-, v-j-n e-v-s--- f-l-s-g-l- ------------------------------------- Kételkedem, vajon elvesz-e feleségül. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? V-jon té-y--- k---el--? V____ t______ k________ V-j-n t-n-l-g k-d-e---? ----------------------- Vajon tényleg kedvel-e? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? V---- ír-e nek--? V____ í___ n_____ V-j-n í--- n-k-m- ----------------- Vajon ír-e nekem? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? V-j-n-e----z-e---les-gül? V____ e_______ f_________ V-j-n e-v-s--- f-l-s-g-l- ------------------------- Vajon elvesz-e feleségül? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...