Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   bg Подчинени изречения с дали

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [деветдесет и три]

93 [devetdeset i tri]

Подчинени изречения с дали

[Podchineni izrecheniya s dali]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Н---ная---л- той-ме-об-ч-. Не зная дали той ме обича. Н- з-а- д-л- т-й м- о-и-а- -------------------------- Не зная дали той ме обича. 0
Ne----ya--al--t-- me------a. Ne znaya dali toy me obicha. N- z-a-a d-l- t-y m- o-i-h-. ---------------------------- Ne znaya dali toy me obicha.
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Н----а- д--и-той--е с- -ъ-не. Не зная дали той ще се върне. Н- з-а- д-л- т-й щ- с- в-р-е- ----------------------------- Не зная дали той ще се върне. 0
N------a-da-i-t----h-h- s- v----. Ne znaya dali toy shche se vyrne. N- z-a-a d-l- t-y s-c-e s- v-r-e- --------------------------------- Ne znaya dali toy shche se vyrne.
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Н- -на---а-- то--щ--м---- об-д--по--е-е---а. Не зная дали той ще ми се обади по телефона. Н- з-а- д-л- т-й щ- м- с- о-а-и п- т-л-ф-н-. -------------------------------------------- Не зная дали той ще ми се обади по телефона. 0
Ne-----a----i-toy-shc-e -i s--o-a-i-----elef--a. Ne znaya dali toy shche mi se obadi po telefona. N- z-a-a d-l- t-y s-c-e m- s- o-a-i p- t-l-f-n-. ------------------------------------------------ Ne znaya dali toy shche mi se obadi po telefona.
Kas ta tõesti armastab mind? Дал---е обича? Дали ме обича? Д-л- м- о-и-а- -------------- Дали ме обича? 0
D-li -e---i-h-? Dali me obicha? D-l- m- o-i-h-? --------------- Dali me obicha?
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Д--и----се--ъ-не? Дали ще се върне? Д-л- щ- с- в-р-е- ----------------- Дали ще се върне? 0
D-----h-he--e v---e? Dali shche se vyrne? D-l- s-c-e s- v-r-e- -------------------- Dali shche se vyrne?
Kas ta tõesti helistab mulle? Д-ли-щ--м- с- ---д- -- т-------? Дали ще ми се обади по телефона? Д-л- щ- м- с- о-а-и п- т-л-ф-н-? -------------------------------- Дали ще ми се обади по телефона? 0
D-l- s---e -- -e-oba----- tele-ona? Dali shche mi se obadi po telefona? D-l- s-c-e m- s- o-a-i p- t-l-f-n-? ----------------------------------- Dali shche mi se obadi po telefona?
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Пита- с----ли т---ми-ли-з-----. Питам се дали той мисли за мен. П-т-м с- д-л- т-й м-с-и з- м-н- ------------------------------- Питам се дали той мисли за мен. 0
Pit-- s---al--toy--is-- -a--e-. Pitam se dali toy misli za men. P-t-m s- d-l- t-y m-s-i z- m-n- ------------------------------- Pitam se dali toy misli za men.
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Пи--- се-д-ли---й има ---г-. Питам се дали той има друга. П-т-м с- д-л- т-й и-а д-у-а- ---------------------------- Питам се дали той има друга. 0
Pitam s---a-i--o- --- drug-. Pitam se dali toy ima druga. P-t-m s- d-l- t-y i-a d-u-a- ---------------------------- Pitam se dali toy ima druga.
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Пи--- с- д-ли-то---ъ-е. Питам се дали той лъже. П-т-м с- д-л- т-й л-ж-. ----------------------- Питам се дали той лъже. 0
P--a--s- da-i -o--l-zh-. Pitam se dali toy lyzhe. P-t-m s- d-l- t-y l-z-e- ------------------------ Pitam se dali toy lyzhe.
Kas ta tõesti mõtleb minule? Д-л- мисли -- м--? Дали мисли за мен? Д-л- м-с-и з- м-н- ------------------ Дали мисли за мен? 0
Da----i----za-m--? Dali misli za men? D-l- m-s-i z- m-n- ------------------ Dali misli za men?
Kas tal on tõesti keegi teine? Да-- ------а------? Дали той има друга? Д-л- т-й и-а д-у-а- ------------------- Дали той има друга? 0
Dal------i----r-ga? Dali toy ima druga? D-l- t-y i-a d-u-a- ------------------- Dali toy ima druga?
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Да-- --зва--с------? Дали казва истината? Д-л- к-з-а и-т-н-т-? -------------------- Дали казва истината? 0
D--- k---- i-----ta? Dali kazva istinata? D-l- k-z-a i-t-n-t-? -------------------- Dali kazva istinata?
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Съм-явам--е -е т-й --ис---- м---а----а. Съмнявам се че той наистина ме харесва. С-м-я-а- с- ч- т-й н-и-т-н- м- х-р-с-а- --------------------------------------- Съмнявам се че той наистина ме харесва. 0
S-mny-vam ---ch----y-n-istina m---ha--s--. Symnyavam se che toy naistina me kharesva. S-m-y-v-m s- c-e t-y n-i-t-n- m- k-a-e-v-. ------------------------------------------ Symnyavam se che toy naistina me kharesva.
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Съ-н--ам--е -е-щ- -------. Съмнявам се че ще ми пише. С-м-я-а- с- ч- щ- м- п-ш-. -------------------------- Съмнявам се че ще ми пише. 0
Symn--vam-s--c-e-sh--e -i -i---. Symnyavam se che shche mi pishe. S-m-y-v-m s- c-e s-c-e m- p-s-e- -------------------------------- Symnyavam se che shche mi pishe.
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. С-м----м ----е ще се--ж-н- -а--ен. Съмнявам се че ще се ожени за мен. С-м-я-а- с- ч- щ- с- о-е-и з- м-н- ---------------------------------- Съмнявам се че ще се ожени за мен. 0
S--n-av-m-----h--s---e -e ozhe---------. Symnyavam se che shche se ozheni za men. S-m-y-v-m s- c-e s-c-e s- o-h-n- z- m-n- ---------------------------------------- Symnyavam se che shche se ozheni za men.
Kas ma tõesti meeldin talle? Да---н--ст--а-м- х------? Дали наистина ме харесва? Д-л- н-и-т-н- м- х-р-с-а- ------------------------- Дали наистина ме харесва? 0
Dal- na--ti----e -ha-e-v-? Dali naistina me kharesva? D-l- n-i-t-n- m- k-a-e-v-? -------------------------- Dali naistina me kharesva?
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Да-- щ--ми --ш-? Дали ще ми пише? Д-л- щ- м- п-ш-? ---------------- Дали ще ми пише? 0
D-li --ch--mi--is--? Dali shche mi pishe? D-l- s-c-e m- p-s-e- -------------------- Dali shche mi pishe?
Kas ta tõesti abiellub minuga? Д--и щ- -- -ж-н- за--е-? Дали ще се ожени за мен? Д-л- щ- с- о-е-и з- м-н- ------------------------ Дали ще се ожени за мен? 0
Dal-----h- se-o---n---- me-? Dali shche se ozheni za men? D-l- s-c-e s- o-h-n- z- m-n- ---------------------------- Dali shche se ozheni za men?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...