Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   nl Bijzinnen met of

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [drieënnegentig]

Bijzinnen met of

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. I- -eet n-e- -f-h-j-van--e--o-d-. I_ w___ n___ o_ h__ v__ m_ h_____ I- w-e- n-e- o- h-j v-n m- h-u-t- --------------------------------- Ik weet niet of hij van me houdt. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. I- -ee----e- of-hij-ter--k---. I_ w___ n___ o_ h__ t_________ I- w-e- n-e- o- h-j t-r-g-o-t- ------------------------------ Ik weet niet of hij terugkomt. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. I--w-et--i-t-o---i---- be--. I_ w___ n___ o_ h__ m_ b____ I- w-e- n-e- o- h-j m- b-l-. ---------------------------- Ik weet niet of hij me belt. 0
Kas ta tõesti armastab mind? O- h----e- v-n -- ---dt? O_ h__ w__ v__ m_ h_____ O- h-j w-l v-n m- h-u-t- ------------------------ Of hij wel van me houdt? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Of --j -e--t-r-g---t? O_ h__ w__ t_________ O- h-j w-l t-r-g-o-t- --------------------- Of hij wel terugkomt? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? O- -i- me w-l b-l-? O_ h__ m_ w__ b____ O- h-j m- w-l b-l-? ------------------- Of hij me wel belt? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Ik-v-a-- me----of-h-- a-n -- -enk-. I_ v____ m_ a_ o_ h__ a__ m_ d_____ I- v-a-g m- a- o- h-j a-n m- d-n-t- ----------------------------------- Ik vraag me af of hij aan me denkt. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I---r--g m- ---of hi- ------der--e-ft. I_ v____ m_ a_ o_ h__ e__ a____ h_____ I- v-a-g m- a- o- h-j e-n a-d-r h-e-t- -------------------------------------- Ik vraag me af of hij een ander heeft. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Ik -raa--m- -- -f-hi---ie--. I_ v____ m_ a_ o_ h__ l_____ I- v-a-g m- a- o- h-j l-e-t- ---------------------------- Ik vraag me af of hij liegt. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Of-hij wel-aa- me ----t? O_ h__ w__ a__ m_ d_____ O- h-j w-l a-n m- d-n-t- ------------------------ Of hij wel aan me denkt? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? O--h-j--is--hi-n --n--n-e--h--f-? O_ h__ m________ e__ a____ h_____ O- h-j m-s-c-i-n e-n a-d-r h-e-t- --------------------------------- Of hij misschien een ander heeft? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? O- ----w-l--e-w-a-------pr-ekt? O_ h__ w__ d_ w_______ s_______ O- h-j w-l d- w-a-h-i- s-r-e-t- ------------------------------- Of hij wel de waarheid spreekt? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Ik-b-tw--f----f-----m--ech-----. I_ b________ o_ h__ m_ e___ m___ I- b-t-i-f-l o- h-j m- e-h- m-g- -------------------------------- Ik betwijfel of hij me echt mag. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Ik --tw-j-el--f --j -------r--f-. I_ b________ o_ h__ m__ s________ I- b-t-i-f-l o- h-j m-j s-h-i-f-. --------------------------------- Ik betwijfel of hij mij schrijft. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. I--be-w---el-o---ij --t mij---ou--. I_ b________ o_ h__ m__ m__ t______ I- b-t-i-f-l o- h-j m-t m-j t-o-w-. ----------------------------------- Ik betwijfel of hij met mij trouwt. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? O---ij me--e------ mag? O_ h__ m_ w__ e___ m___ O- h-j m- w-l e-h- m-g- ----------------------- Of hij me wel echt mag? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Of---- m- we--sc-r--ft? O_ h__ m_ w__ s________ O- h-j m- w-l s-h-i-f-? ----------------------- Of hij me wel schrijft? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? O- -i---el-me- -e--ro---? O_ h__ w__ m__ m_ t______ O- h-j w-l m-t m- t-o-w-? ------------------------- Of hij wel met me trouwt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...