Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   en Subordinate clauses: if

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [ninety-three]

Subordinate clauses: if

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. I-d--’t k--w if he-l-v-- m-. I d____ k___ i_ h_ l____ m__ I d-n-t k-o- i- h- l-v-s m-. ---------------------------- I don’t know if he loves me. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. I-d-n-t--now--- -e’-l-co-e--ack. I d____ k___ i_ h____ c___ b____ I d-n-t k-o- i- h-’-l c-m- b-c-. -------------------------------- I don’t know if he’ll come back. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. I ----t----- -- he’-l-c-l- m-. I d____ k___ i_ h____ c___ m__ I d-n-t k-o- i- h-’-l c-l- m-. ------------------------------ I don’t know if he’ll call me. 0
Kas ta tõesti armastab mind? May---h- -o-s--t lo---me? M____ h_ d______ l___ m__ M-y-e h- d-e-n-t l-v- m-? ------------------------- Maybe he doesn’t love me? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? M--b--he---n-t--ome-----? M____ h_ w____ c___ b____ M-y-e h- w-n-t c-m- b-c-? ------------------------- Maybe he won’t come back? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? M--be -e ----- --l- me? M____ h_ w____ c___ m__ M-y-e h- w-n-t c-l- m-? ----------------------- Maybe he won’t call me? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. I w--d-- i- -- thi-k- -b-ut m-. I w_____ i_ h_ t_____ a____ m__ I w-n-e- i- h- t-i-k- a-o-t m-. ------------------------------- I wonder if he thinks about me. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I w-nd-r if -- h---so-eon----se. I w_____ i_ h_ h__ s______ e____ I w-n-e- i- h- h-s s-m-o-e e-s-. -------------------------------- I wonder if he has someone else. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. I-wo-der -- ---lie-. I w_____ i_ h_ l____ I w-n-e- i- h- l-e-. -------------------- I wonder if he lies. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? May-e--e thinks ---m-? M____ h_ t_____ o_ m__ M-y-e h- t-i-k- o- m-? ---------------------- Maybe he thinks of me? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? M-ybe ------ -o-eone-else? M____ h_ h__ s______ e____ M-y-e h- h-s s-m-o-e e-s-? -------------------------- Maybe he has someone else? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? M---e--e-tell---- the -ruth? M____ h_ t____ m_ t__ t_____ M-y-e h- t-l-s m- t-e t-u-h- ---------------------------- Maybe he tells me the truth? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. I-dou-- w-e---r h- r-a--- -ik---me. I d____ w______ h_ r_____ l____ m__ I d-u-t w-e-h-r h- r-a-l- l-k-s m-. ----------------------------------- I doubt whether he really likes me. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. I-do-bt-----her he-ll wri-e t- --. I d____ w______ h____ w____ t_ m__ I d-u-t w-e-h-r h-’-l w-i-e t- m-. ---------------------------------- I doubt whether he’ll write to me. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. I-d---- -hether -e-ll -ar---m-. I d____ w______ h____ m____ m__ I d-u-t w-e-h-r h-’-l m-r-y m-. ------------------------------- I doubt whether he’ll marry me. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? D--s h- -eal-- l--- -e? D___ h_ r_____ l___ m__ D-e- h- r-a-l- l-k- m-? ----------------------- Does he really like me? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? W-l-------i-- t- me? W___ h_ w____ t_ m__ W-l- h- w-i-e t- m-? -------------------- Will he write to me? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Will -- -a-ry -e? W___ h_ m____ m__ W-l- h- m-r-y m-? ----------------- Will he marry me? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...