Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   nn Leddsetningar med om

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [nittitre]

Leddsetningar med om

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Eg-veit ik--e om------l-----m-g. E_ v___ i____ o_ h__ e_____ m___ E- v-i- i-k-e o- h-n e-s-a- m-g- -------------------------------- Eg veit ikkje om han elskar meg. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. E- v-it ---j- ---han -j-m att. E_ v___ i____ o_ h__ k___ a___ E- v-i- i-k-e o- h-n k-e- a-t- ------------------------------ Eg veit ikkje om han kjem att. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. E- ve-t ik-j- om--an v----i-gje-m--. E_ v___ i____ o_ h__ v__ r_____ m___ E- v-i- i-k-e o- h-n v-l r-n-j- m-g- ------------------------------------ Eg veit ikkje om han vil ringje meg. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Kv- o- h-- e---ar -eg? K__ o_ h__ e_____ m___ K-a o- h-n e-s-a- m-g- ---------------------- Kva om han elskar meg? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Kva om h-n----m --t? K__ o_ h__ k___ a___ K-a o- h-n k-e- a-t- -------------------- Kva om han kjem att? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? K-a--m-han v-l --n-----e-? K__ o_ h__ v__ r_____ m___ K-a o- h-n v-l r-n-j- m-g- -------------------------- Kva om han vil ringje meg? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. E-----e- -å-om--a--t-n-je- på ---. E_ l____ p_ o_ h__ t______ p_ m___ E- l-r-r p- o- h-n t-n-j-r p- m-g- ---------------------------------- Eg lurer på om han tenkjer på meg. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. E- l-re- på--- h-n-h--------na j-n-e. E_ l____ p_ o_ h__ h__ e_ a___ j_____ E- l-r-r p- o- h-n h-r e- a-n- j-n-e- ------------------------------------- Eg lurer på om han har ei anna jente. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Eg-lu--- på -m --n -yg. E_ l____ p_ o_ h__ l___ E- l-r-r p- o- h-n l-g- ----------------------- Eg lurer på om han lyg. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? K-a ---h---t---j-r -å---g? K__ o_ h__ t______ p_ m___ K-a o- h-n t-n-j-r p- m-g- -------------------------- Kva om han tenkjer på meg? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? K---om--an --r-e--ann---ent-? K__ o_ h__ h__ e_ a___ j_____ K-a o- h-n h-r e- a-n- j-n-e- ----------------------------- Kva om han har ei anna jente? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? K-a om-h-n------r s-n-? K__ o_ h__ p_____ s____ K-a o- h-n p-a-a- s-n-? ----------------------- Kva om han pratar sant? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. E---v---r--å--- h-n v-r--leg li-a--me-. E_ t_____ p_ o_ h__ v_______ l____ m___ E- t-i-a- p- o- h-n v-r-e-e- l-k-r m-g- --------------------------------------- Eg tvilar på om han verkeleg likar meg. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Eg---ilar-på--m ha--vil --r-ve-til---g. E_ t_____ p_ o_ h__ v__ s_____ t__ m___ E- t-i-a- p- o- h-n v-l s-r-v- t-l m-g- --------------------------------------- Eg tvilar på om han vil skrive til meg. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Eg-t-i-a------m-h-n -il--if-- -e- m---me-. E_ t_____ p_ o_ h__ v__ g____ s__ m__ m___ E- t-i-a- p- o- h-n v-l g-f-e s-g m-d m-g- ------------------------------------------ Eg tvilar på om han vil gifte seg med meg. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? K--------- v-rkel-- l---r meg? K__ o_ h__ v_______ l____ m___ K-a o- h-n v-r-e-e- l-k-r m-g- ------------------------------ Kva om han verkeleg likar meg? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? K-- o------s-ri- -il ---? K__ o_ h__ s____ t__ m___ K-a o- h-n s-r-v t-l m-g- ------------------------- Kva om han skriv til meg? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? K----m han v-- -if-- seg--e--m-g? K__ o_ h__ v__ g____ s__ m__ m___ K-a o- h-n v-l g-f-e s-g m-d m-g- --------------------------------- Kva om han vil gifte seg med meg? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...