Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   de Nebensätze mit ob

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [dreiundneunzig]

Nebensätze mit ob

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Ic- -ei--n-cht- -- er--ic- -i-bt. I__ w___ n_____ o_ e_ m___ l_____ I-h w-i- n-c-t- o- e- m-c- l-e-t- --------------------------------- Ich weiß nicht, ob er mich liebt. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. I-h ---ß--i---,--b -- z-r---kom--. I__ w___ n_____ o_ e_ z___________ I-h w-i- n-c-t- o- e- z-r-c-k-m-t- ---------------------------------- Ich weiß nicht, ob er zurückkommt. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Ic--we-- n-ch-,-ob -----c- anr-f-. I__ w___ n_____ o_ e_ m___ a______ I-h w-i- n-c-t- o- e- m-c- a-r-f-. ---------------------------------- Ich weiß nicht, ob er mich anruft. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ob--r-mic- w-hl------? O_ e_ m___ w___ l_____ O- e- m-c- w-h- l-e-t- ---------------------- Ob er mich wohl liebt? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? O---r-w-h- zurü-k-o--t? O_ e_ w___ z___________ O- e- w-h- z-r-c-k-m-t- ----------------------- Ob er wohl zurückkommt? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Ob--r-mi----ohl --ru-t? O_ e_ m___ w___ a______ O- e- m-c- w-h- a-r-f-? ----------------------- Ob er mich wohl anruft? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. I-- -ra-e---c-, o- -r -- m-------k-. I__ f____ m____ o_ e_ a_ m___ d_____ I-h f-a-e m-c-, o- e- a- m-c- d-n-t- ------------------------------------ Ich frage mich, ob er an mich denkt. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Ic---ra---mic-- ob er-e-n---nd-re-h-t. I__ f____ m____ o_ e_ e___ a_____ h___ I-h f-a-e m-c-, o- e- e-n- a-d-r- h-t- -------------------------------------- Ich frage mich, ob er eine andere hat. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Ich f-a-e mic-,-o- -----gt. I__ f____ m____ o_ e_ l____ I-h f-a-e m-c-, o- e- l-g-. --------------------------- Ich frage mich, ob er lügt. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? O---r wo---a- mi-h d-n--? O_ e_ w___ a_ m___ d_____ O- e- w-h- a- m-c- d-n-t- ------------------------- Ob er wohl an mich denkt? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Ob er-w-hl---n- --d-r- h-t? O_ e_ w___ e___ a_____ h___ O- e- w-h- e-n- a-d-r- h-t- --------------------------- Ob er wohl eine andere hat? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? O- e- wo-- d-- -ahr-e----a--? O_ e_ w___ d__ W_______ s____ O- e- w-h- d-e W-h-h-i- s-g-? ----------------------------- Ob er wohl die Wahrheit sagt? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Ic- -w-i-el-- ob------ch-w--k--ch-mag. I__ z________ o_ e_ m___ w_______ m___ I-h z-e-f-l-, o- e- m-c- w-r-l-c- m-g- -------------------------------------- Ich zweifele, ob er mich wirklich mag. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Ich--wei-ele- o------i- -chr-ib-. I__ z________ o_ e_ m__ s________ I-h z-e-f-l-, o- e- m-r s-h-e-b-. --------------------------------- Ich zweifele, ob er mir schreibt. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. I---z---f---,-ob -r--ic---ei-a---. I__ z________ o_ e_ m___ h________ I-h z-e-f-l-, o- e- m-c- h-i-a-e-. ---------------------------------- Ich zweifele, ob er mich heiratet. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Ob e- m-ch-w-hl-w-rkli-- ma-? O_ e_ m___ w___ w_______ m___ O- e- m-c- w-h- w-r-l-c- m-g- ----------------------------- Ob er mich wohl wirklich mag? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Ob ----i---o-- ---reib-? O_ e_ m__ w___ s________ O- e- m-r w-h- s-h-e-b-? ------------------------ Ob er mir wohl schreibt? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? O---r m-c--wo-- hei-a-e-? O_ e_ m___ w___ h________ O- e- m-c- w-h- h-i-a-e-? ------------------------- Ob er mich wohl heiratet? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...