Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   it Frasi secondarie con se

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [novantatré]

Frasi secondarie con se

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N-n-so--e -- a--. N__ s_ s_ m_ a___ N-n s- s- m- a-a- ----------------- Non so se mi ama. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. N----o s---itor--. N__ s_ s_ r_______ N-n s- s- r-t-r-a- ------------------ Non so se ritorna. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. No--s--se -i--el--on-. N__ s_ s_ m_ t________ N-n s- s- m- t-l-f-n-. ---------------------- Non so se mi telefona. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ch--sà-se mi-a-a. C_____ s_ m_ a___ C-i-s- s- m- a-a- ----------------- Chissà se mi ama. 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? C--ssà-se r--or-a. C_____ s_ r_______ C-i-s- s- r-t-r-a- ------------------ Chissà se ritorna. 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Chis---se -i te---o-a. C_____ s_ m_ t________ C-i-s- s- m- t-l-f-n-. ---------------------- Chissà se mi telefona. 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. M- chied- s- m--p----. M_ c_____ s_ m_ p_____ M- c-i-d- s- m- p-n-i- ---------------------- Mi chiedo se mi pensi. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. M- c-ied---e-a-b---un’al--a. M_ c_____ s_ a____ u________ M- c-i-d- s- a-b-a u-’-l-r-. ---------------------------- Mi chiedo se abbia un’altra. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. M- c---do s----n--. M_ c_____ s_ m_____ M- c-i-d- s- m-n-a- ------------------- Mi chiedo se menta. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? C-i----------pensa. C_____ s_ m_ p_____ C-i-s- s- m- p-n-a- ------------------- Chissà se mi pensa. 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Chiss- s--ha--n’--t-a. C_____ s_ h_ u________ C-i-s- s- h- u-’-l-r-. ---------------------- Chissà se ha un’altra. 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? C-i-sà -e ---e-la--er--à. C_____ s_ d___ l_ v______ C-i-s- s- d-c- l- v-r-t-. ------------------------- Chissà se dice la verità. 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. D----o --- mi -o-li---e--me--e ----. D_____ c__ m_ v_____ v________ b____ D-b-t- c-e m- v-g-i- v-r-m-n-e b-n-. ------------------------------------ Dubito che mi voglia veramente bene. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. D------c----i sc-i--. D_____ c__ m_ s______ D-b-t- c-e m- s-r-v-. --------------------- Dubito che mi scriva. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Du---o--h--m--sp--i. D_____ c__ m_ s_____ D-b-t- c-e m- s-o-i- -------------------- Dubito che mi sposi. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Chiss---- mi-----v-r-m-n--. C_____ s_ m_ a__ v_________ C-i-s- s- m- a-a v-r-m-n-e- --------------------------- Chissà se mi ama veramente. 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Ch-ssà--e--i scr-ve. C_____ s_ m_ s______ C-i-s- s- m- s-r-v-. -------------------- Chissà se mi scrive. 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? C--s-- s- -- ---s-. C_____ s_ m_ s_____ C-i-s- s- m- s-o-a- ------------------- Chissà se mi sposa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...