Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   af Bysinne met of

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [drie en negentig]

Bysinne met of

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Ek --et--------h- m--l-ef--et-n--. E_ w___ n__ o_ h_ m_ l___ h__ n___ E- w-e- n-e o- h- m- l-e- h-t n-e- ---------------------------------- Ek weet nie of hy my lief het nie. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. E--we-----e-of hy---ru---m-n-e. E_ w___ n__ o_ h_ t_______ n___ E- w-e- n-e o- h- t-r-g-o- n-e- ------------------------------- Ek weet nie of hy terugkom nie. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. E- w-e- n------hy----s-l-be- n-e. E_ w___ n__ o_ h_ m_ s__ b__ n___ E- w-e- n-e o- h- m- s-l b-l n-e- --------------------------------- Ek weet nie of hy my sal bel nie. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Of--y-m- w-- ---f----? O_ h_ m_ w__ l___ h___ O- h- m- w-l l-e- h-t- ---------------------- Of hy my wel lief het? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? O--hy---- te-u-k--? O_ h_ w__ t________ O- h- w-l t-r-g-o-? ------------------- Of hy wel terugkom? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? O- -y my-w--------el? O_ h_ m_ w__ s__ b___ O- h- m- w-l s-l b-l- --------------------- Of hy my wel sal bel? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Ek--on--- o- -y-a---my di-k. E_ w_____ o_ h_ a__ m_ d____ E- w-n-e- o- h- a-n m- d-n-. ---------------------------- Ek wonder of hy aan my dink. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Ek-w-nde- of--- ie-a-- a----- ---. E_ w_____ o_ h_ i_____ a_____ h___ E- w-n-e- o- h- i-m-n- a-d-r- h-t- ---------------------------------- Ek wonder of hy iemand anders het. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. E---o-der of hy--ok. E_ w_____ o_ h_ j___ E- w-n-e- o- h- j-k- -------------------- Ek wonder of hy jok. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? O- ---we- --n m--d---? O_ h_ w__ a__ m_ d____ O- h- w-l a-n m- d-n-? ---------------------- Of hy wel aan my dink? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? O- -y---l ie---d anders he-? O_ h_ w__ i_____ a_____ h___ O- h- w-l i-m-n- a-d-r- h-t- ---------------------------- Of hy wel iemand anders het? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? O-----w-- die --arh--d -ra-t? O_ h_ w__ d__ w_______ p_____ O- h- w-l d-e w-a-h-i- p-a-t- ----------------------------- Of hy wel die waarheid praat? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Ek--w--e- o-----w---li--va- -- -ou. E_ t_____ o_ h_ w______ v__ m_ h___ E- t-y-e- o- h- w-r-l-k v-n m- h-u- ----------------------------------- Ek twyfel of hy werklik van my hou. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. E--tw-f-l-o- ---v-- -y -----s-ryf. E_ t_____ o_ h_ v__ m_ g___ s_____ E- t-y-e- o- h- v-r m- g-a- s-r-f- ---------------------------------- Ek twyfel of hy vir my gaan skryf. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Ek-t--fe- -- -y --- -y---an--r-u. E_ t_____ o_ h_ m__ m_ g___ t____ E- t-y-e- o- h- m-t m- g-a- t-o-. --------------------------------- Ek twyfel of hy met my gaan trou. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Of--y--el ---k--k -a--m---o-? O_ h_ w__ w______ v__ m_ h___ O- h- w-l w-r-l-k v-n m- h-u- ----------------------------- Of hy wel werklik van my hou? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? O- hy -el vi- my g-an-s-r--? O_ h_ w__ v__ m_ g___ s_____ O- h- w-l v-r m- g-a- s-r-f- ---------------------------- Of hy wel vir my gaan skryf? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? O--hy---l-m-- my-ga-- t--u? O_ h_ w__ m__ m_ g___ t____ O- h- w-l m-t m- g-a- t-o-? --------------------------- Of hy wel met my gaan trou? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...