Vestmik

et Määrsõnad   »   no Adverb

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [hundre]

Adverb

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi no-n -----–-ald-i n___ g___ – a____ n-e- g-n- – a-d-i ----------------- noen gang – aldri 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? H-- -u--oen----g----t-- --r---? H__ d_ n___ g___ v___ i B______ H-r d- n-e- g-n- v-r- i B-r-i-? ------------------------------- Har du noen gang vært i Berlin? 0
Ei, mitte kunagi. Nei- a--r-. N___ a_____ N-i- a-d-i- ----------- Nei, aldri. 0
keegi – mitte keegi n-en -----en n___ – i____ n-e- – i-g-n ------------ noen – ingen 0
Tunnete te siin kedagi? K----e- --------her? K______ d_ n___ h___ K-e-n-r d- n-e- h-r- -------------------- Kjenner du noen her? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Ne---je- k-e-ner-i-gen--er. N___ j__ k______ i____ h___ N-i- j-g k-e-n-r i-g-n h-r- --------------------------- Nei, jeg kjenner ingen her. 0
veel – mitte enam e--å-–---k- le--er e___ – i___ l_____ e-n- – i-k- l-n-e- ------------------ ennå – ikke lenger 0
Jääte te veel kauaks siia? Sk-- -u -ær--h-- --nå -n s---d? S___ d_ v___ h__ e___ e_ s_____ S-a- d- v-r- h-r e-n- e- s-u-d- ------------------------------- Skal du være her ennå en stund? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N-i, j-- -kal--k------- her-le-g--. N___ j__ s___ i___ v___ h__ l______ N-i- j-g s-a- i-k- v-r- h-r l-n-e-. ----------------------------------- Nei, jeg skal ikke være her lenger. 0
veel midagi – ei midagi litt------ i-ke-noe --r l___ t__ – i___ n__ m__ l-t- t-l – i-k- n-e m-r ----------------------- litt til – ikke noe mer 0
Soovite te veel midagi juua? Vi- d- -a -i-t-ti-? V__ d_ h_ l___ t___ V-l d- h- l-t- t-l- ------------------- Vil du ha litt til? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Ne--t-kk, jeg-vil---k- -a----. N__ t____ j__ v__ i___ h_ m___ N-i t-k-, j-g v-l i-k- h- m-r- ------------------------------ Nei takk, jeg vil ikke ha mer. 0
juba midagi – mitte veel aller-de -o--– ik---noe e-nå a_______ n__ – i___ n__ e___ a-l-r-d- n-e – i-k- n-e e-n- ---------------------------- allerede noe – ikke noe ennå 0
Olete te juba midagi söönud? H-r-d- -ll-re-e-s-i-t-no-? H__ d_ a_______ s____ n___ H-r d- a-l-r-d- s-i-t n-e- -------------------------- Har du allerede spist noe? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. Ne-- je--h---ik----p--- no- -nnå. N___ j__ h__ i___ s____ n__ e____ N-i- j-g h-r i-k- s-i-t n-e e-n-. --------------------------------- Nei, jeg har ikke spist noe ennå. 0
veel keegi – mitte keegi f-ere –----en--fl-r-) f____ – i____ (______ f-e-e – i-g-n (-l-r-) --------------------- flere – ingen (flere) 0
Soovib keegi veel kohvi? Er det f-ere--om---- ha--a-f-? E_ d__ f____ s__ v__ h_ k_____ E- d-t f-e-e s-m v-l h- k-f-e- ------------------------------ Er det flere som vil ha kaffe? 0
Ei, mitte keegi. Ne-- inge- (-l---). N___ i____ (_______ N-i- i-g-n (-l-r-)- ------------------- Nei, ingen (flere). 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...