ве---ед-ом-– --ш ни-а-а
в__ ј_____ – ј__ н_____
в-ћ ј-д-о- – ј-ш н-к-д-
-----------------------
већ једном – још никада 0 ve-́ --d----–-još-ni--dav__ j_____ – j__ n_____v-c- j-d-o- – j-š n-k-d-------------------------već jednom – još nikada
Ј-----ли в-ћ једном-били----ерли-у?
Ј____ л_ в__ ј_____ б___ у Б_______
Ј-с-е л- в-ћ ј-д-о- б-л- у Б-р-и-у-
-----------------------------------
Јесте ли већ једном били у Берлину? 0 J---e-l- -eć j-dno--b-li - Berlin-?J____ l_ v__ j_____ b___ u B_______J-s-e l- v-c- j-d-o- b-l- u B-r-i-u-------------------------------------Jeste li već jednom bili u Berlinu?
још -е-т--–-ниш-а-в-ше
ј__ н____ – н____ в___
ј-ш н-ш-о – н-ш-а в-ш-
----------------------
још нешто – ништа више 0 jo- -eš-o - ni--- v-šej__ n____ – n____ v___j-š n-š-o – n-š-a v-š-----------------------još nešto – ništa više
в-ћ-н--т- ---ош-ни-та
в__ н____ – ј__ н____
в-ћ н-ш-о – ј-ш н-ш-а
---------------------
већ нешто – још ништа 0 već-n-š---- --š-ni-tav__ n____ – j__ n____v-c- n-š-o – j-š n-š-a----------------------već nešto – još ništa
Јесте л--ве----што -ел-?
Ј____ л_ в__ н____ ј____
Ј-с-е л- в-ћ н-ш-о ј-л-?
------------------------
Јесте ли већ нешто јели? 0 Jest--l- -eć-ne--- j--i?J____ l_ v__ n____ j____J-s-e l- v-c- n-š-o j-l-?-------------------------Jeste li već nešto jeli?
Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas.
Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest.
Nad elavad aga 20 erinevas riigis.
Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka.
Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi.
Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel.
Sealt levis keel edasi mujale.
Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju.
Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte.
Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt.
Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse.
Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud.
Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond.
Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva.
Seda võib leida vaid kirjutiste näol.
Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles.
Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt.
Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest.
Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel.
Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu.
Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt
Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid.
Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks.
Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule.
Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad.
Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta.
Õppimisel peaks järgima teatud korda.
Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...