Vestmik

et Määrsõnad   »   sl Adverbi (prislovi)

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [sto]

Adverbi (prislovi)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi že--nkr-- --e kda---–--- nikoli ž_ e_____ (__ k____ – š_ n_____ ž- e-k-a- (-e k-a-) – š- n-k-l- ------------------------------- že enkrat (že kdaj) – še nikoli 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Ali --e----b-li--da----B--lin-? A__ s__ ž_ b___ k___ v B_______ A-i s-e ž- b-l- k-a- v B-r-i-u- ------------------------------- Ali ste že bili kdaj v Berlinu? 0
Ei, mitte kunagi. Ne--še-niko-i. N__ š_ n______ N-, š- n-k-l-. -------------- Ne, še nikoli. 0
keegi – mitte keegi n-kdo – ---če n____ – n____ n-k-o – n-h-e ------------- nekdo – nihče 0
Tunnete te siin kedagi? Pozn--- -uk-j-----? P______ t____ k____ P-z-a-e t-k-j k-g-? ------------------- Poznate tukaj koga? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. N-, t-ka- ne-p--n---n-ko--r. N__ t____ n_ p_____ n_______ N-, t-k-j n- p-z-a- n-k-g-r- ---------------------------- Ne, tukaj ne poznam nikogar. 0
veel – mitte enam š- ---i- v-č š_ – n__ v__ š- – n-č v-č ------------ še – nič več 0
Jääte te veel kauaks siia? Ali os-a-ate -e do----tu? A__ o_______ š_ d____ t__ A-i o-t-j-t- š- d-l-o t-? ------------------------- Ali ostajate še dolgo tu? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N-, -e-------m -e- d-l-o t-. N__ n_ o______ v__ d____ t__ N-, n- o-t-n-m v-č d-l-o t-. ---------------------------- Ne, ne ostanem več dolgo tu. 0
veel midagi – ei midagi š----e)--j-- --č več š_ (______ – n__ v__ š- (-e-k-j – n-č v-č -------------------- še (ne)kaj – nič več 0
Soovite te veel midagi juua? Bi-r-d--še-k---popil-? B_ r___ š_ k__ p______ B- r-d- š- k-j p-p-l-? ---------------------- Bi radi še kaj popili? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N-- -- ž-li- nič-v-č. N__ n_ ž____ n__ v___ N-, n- ž-l-m n-č v-č- --------------------- Ne, ne želim nič več. 0
juba midagi – mitte veel že (--)-a-------nič ž_ (______ – š_ n__ ž- (-e-k-j – š- n-č ------------------- že (ne)kaj – še nič 0
Olete te juba midagi söönud? Al- ----ž- ka--po--dli? A__ s__ ž_ k__ p_______ A-i s-e ž- k-j p-j-d-i- ----------------------- Ali ste že kaj pojedli? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. Ne------š--ni--m---j-de----o-edla). N__ n__ š_ n____ p______ (_________ N-, n-č š- n-s-m p-j-d-l (-o-e-l-)- ----------------------------------- Ne, nič še nisem pojedel (pojedla). 0
veel keegi – mitte keegi š--------o ---i--e več š_ (______ – n____ v__ š- (-e-k-o – n-h-e v-č ---------------------- še (ne)kdo – nihče več 0
Soovib keegi veel kohvi? B- -e-k-o-r---k---? B_ š_ k__ r__ k____ B- š- k-o r-d k-v-? ------------------- Bi še kdo rad kavo? 0
Ei, mitte keegi. Ne------e v--. N__ n____ v___ N-, n-h-e v-č- -------------- Ne, nihče več. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...