Vestmik

et Määrsõnad   »   cs Příslovce

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [sto]

Příslovce

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi už jed--u-- j--tě n-kdy u_ j_____ – j____ n____ u- j-d-o- – j-š-ě n-k-y ----------------------- už jednou – ještě nikdy 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? By--/ a --te ----ěkdy - Ber-íně? B__ / a j___ u_ n____ v B_______ B-l / a j-t- u- n-k-y v B-r-í-ě- -------------------------------- Byl / a jste už někdy v Berlíně? 0
Ei, mitte kunagi. N---je-tě -ikdy. N__ j____ n_____ N-, j-š-ě n-k-y- ---------------- Ne, ještě nikdy. 0
keegi – mitte keegi ně--- –-n--do n____ – n____ n-k-o – n-k-o ------------- někdo – nikdo 0
Tunnete te siin kedagi? Z-át- tad- ----h-? Z____ t___ n______ Z-á-e t-d- n-k-h-? ------------------ Znáte tady někoho? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. N-, nezn-m--a-y-n-koh-. N__ n_____ t___ n______ N-, n-z-á- t-d- n-k-h-. ----------------------- Ne, neznám tady nikoho. 0
veel – mitte enam j-š---------e j____ – u_ n_ j-š-ě – u- n- ------------- ještě – už ne 0
Jääte te veel kauaks siia? Zů----et- -ad--j-št- dlouh-? Z________ t___ j____ d______ Z-s-a-e-e t-d- j-š-ě d-o-h-? ---------------------------- Zůstanete tady ještě dlouho? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N----e--s-a-- t-d- -louho. N__ n________ t___ d______ N-, n-z-s-a-u t-d- d-o-h-. -------------------------- Ne, nezůstanu tady dlouho. 0
veel midagi – ei midagi je-t--n-co - u- --c j____ n___ – u_ n__ j-š-ě n-c- – u- n-c ------------------- ještě něco – už nic 0
Soovite te veel midagi juua? C-c-t----š-ě-n--o - -i--? C_____ j____ n___ k p____ C-c-t- j-š-ě n-c- k p-t-? ------------------------- Chcete ještě něco k pití? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N-, -- n-- -e----. N__ u_ n__ n______ N-, u- n-c n-c-c-. ------------------ Ne, už nic nechci. 0
juba midagi – mitte veel už ně-o-–---št- n-c u_ n___ – j____ n__ u- n-c- – j-š-ě n-c ------------------- už něco – ještě nic 0
Olete te juba midagi söönud? J--- - jedl- js-- ---ně--? J___ / j____ j___ u_ n____ J-d- / j-d-a j-t- u- n-c-? -------------------------- Jedl / jedla jste už něco? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. N-- -eš-ě -s----i---e--d--/--e--dla. N__ j____ j___ n__ n_____ / n_______ N-, j-š-ě j-e- n-c n-j-d- / n-j-d-a- ------------------------------------ Ne, ještě jsem nic nejedl / nejedla. 0
veel keegi – mitte keegi je--ě -ě--o - -ž n-k-o j____ n____ – u_ n____ j-š-ě n-k-o – u- n-k-o ---------------------- ještě někdo – už nikdo 0
Soovib keegi veel kohvi? Chc- -eš-ě--ě-do -áv-? C___ j____ n____ k____ C-c- j-š-ě n-k-o k-v-? ---------------------- Chce ještě někdo kávu? 0
Ei, mitte keegi. Ne--už --kd-. N__ u_ n_____ N-, u- n-k-o- ------------- Ne, už nikdo. 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...