Vestmik

et Kellaajad   »   nn Klokkeslett

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [åtte]

Klokkeslett

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Vabandage! Or---! O_____ O-s-k- ------ Orsak! 0
Kui palju kell on, palun? Kv---r klok-a? K__ e_ k______ K-a e- k-o-k-? -------------- Kva er klokka? 0
Suur tänu. T-s-n-ta--. T____ t____ T-s-n t-k-. ----------- Tusen takk. 0
Kell on üks. K-o--- e---it-. Ho--r e--t. K_____ e_ e____ H_ e_ e____ K-o-k- e- e-t-. H- e- e-t-. --------------------------- Klokka er eitt. Ho er eitt. 0
Kell on kaks. Kl-kk-----t-. K_____ e_ t__ K-o-k- e- t-. ------------- Klokka er to. 0
Kell on kolm. Kl---a-er --e. K_____ e_ t___ K-o-k- e- t-e- -------------- Klokka er tre. 0
Kell on neli. Kl-k-a--r f-r-. K_____ e_ f____ K-o-k- e- f-r-. --------------- Klokka er fire. 0
Kell on viis. Kl--k---r-f-m. K_____ e_ f___ K-o-k- e- f-m- -------------- Klokka er fem. 0
Kell on kuus. Kl-kka e---ek-. K_____ e_ s____ K-o-k- e- s-k-. --------------- Klokka er seks. 0
Kell on seitse. Klokka-----j-. K_____ e_ s___ K-o-k- e- s-u- -------------- Klokka er sju. 0
Kell on kaheksa. Kl-kk--er ----. K_____ e_ å____ K-o-k- e- å-t-. --------------- Klokka er åtte. 0
Kell on üheksa. K-o--- er-ni. K_____ e_ n__ K-o-k- e- n-. ------------- Klokka er ni. 0
Kell on kümme. Kl--ka-e----. K_____ e_ t__ K-o-k- e- t-. ------------- Klokka er ti. 0
Kell on üksteist. K-o--- e- ------. K_____ e_ e______ K-o-k- e- e-l-v-. ----------------- Klokka er elleve. 0
Kell on kaksteist. Kl------r to-v. K_____ e_ t____ K-o-k- e- t-l-. --------------- Klokka er tolv. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. E------u-t ha-----s-- sek--d. E__ m_____ h__ s_____ s______ E-t m-n-t- h-r s-k-t- s-k-n-. ----------------------------- Eit minutt har seksti sekund. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. E-- tim- --r-s-ks----i----. E__ t___ h__ s_____ m______ E-n t-m- h-r s-k-t- m-n-t-. --------------------------- Ein time har seksti minutt. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Ein d---h-- ---ef-re-t-mar. E__ d__ h__ t_______ t_____ E-n d-g h-r t-u-f-r- t-m-r- --------------------------- Ein dag har tjuefire timar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...