Vestmik

et Kellaajad   »   eo La horoj

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [ok]

La horoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Vabandage! P-r-ono-! P________ P-r-o-o-! --------- Pardonon! 0
Kui palju kell on, palun? La ki-----o-o-e-t--- ----et-s? L_ k____ h___ e_____ m_ p_____ L- k-o-a h-r- e-t-s- m- p-t-s- ------------------------------ La kioma horo estas, mi petas? 0
Suur tänu. Mu-t-n----ko-. M_____ d______ M-l-a- d-n-o-. -------------- Multan dankon. 0
Kell on üks. Es--- ---unua. E____ l_ u____ E-t-s l- u-u-. -------------- Estas la unua. 0
Kell on kaks. E--as la -ua. E____ l_ d___ E-t-s l- d-a- ------------- Estas la dua. 0
Kell on kolm. Es-as-l--t--a. E____ l_ t____ E-t-s l- t-i-. -------------- Estas la tria. 0
Kell on neli. Es-as la-kv-ra. E____ l_ k_____ E-t-s l- k-a-a- --------------- Estas la kvara. 0
Kell on viis. E-ta---a --ina. E____ l_ k_____ E-t-s l- k-i-a- --------------- Estas la kvina. 0
Kell on kuus. E--as ---se--. E____ l_ s____ E-t-s l- s-s-. -------------- Estas la sesa. 0
Kell on seitse. Es-----a-s---. E____ l_ s____ E-t-s l- s-p-. -------------- Estas la sepa. 0
Kell on kaheksa. E--as--a--ka. E____ l_ o___ E-t-s l- o-a- ------------- Estas la oka. 0
Kell on üheksa. E--a--la n---. E____ l_ n____ E-t-s l- n-ŭ-. -------------- Estas la naŭa. 0
Kell on kümme. E-ta- l----ka. E____ l_ d____ E-t-s l- d-k-. -------------- Estas la deka. 0
Kell on üksteist. Esta---a --k-n-a. E____ l_ d_______ E-t-s l- d-k-n-a- ----------------- Estas la dekunua. 0
Kell on kaksteist. Es--s la----du-. E____ l_ d______ E-t-s l- d-k-u-. ---------------- Estas la dekdua. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. M-nu-o--a-as se-d-k ---u--ojn. M_____ h____ s_____ s_________ M-n-t- h-v-s s-s-e- s-k-n-o-n- ------------------------------ Minuto havas sesdek sekundojn. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. H-r- -av----e-dek mi-u----. H___ h____ s_____ m________ H-r- h-v-s s-s-e- m-n-t-j-. --------------------------- Horo havas sesdek minutojn. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Tago-hava- --d-k-k-ar --r-j-. T___ h____ d____ k___ h______ T-g- h-v-s d-d-k k-a- h-r-j-. ----------------------------- Tago havas dudek kvar horojn. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...