Vestmik

et Kellaajad   »   fr L’heure

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [huit]

L’heure

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Vabandage! Ve---lez--’ex--s-r ! V_______ m________ ! V-u-l-e- m-e-c-s-r ! -------------------- Veuillez m’excuser ! 0
Kui palju kell on, palun? Q--l-- ---r- -st-----s--l--ou--pl-ît ? Q_____ h____ e______ s___ v___ p____ ? Q-e-l- h-u-e e-t-i-, s-i- v-u- p-a-t ? -------------------------------------- Quelle heure est-il, s’il vous plaît ? 0
Suur tänu. M-rci-b-aucou-. M____ b________ M-r-i b-a-c-u-. --------------- Merci beaucoup. 0
Kell on üks. Il ----u-e-h--r-. I_ e__ u__ h_____ I- e-t u-e h-u-e- ----------------- Il est une heure. 0
Kell on kaks. Il-e---d--- h--r--. I_ e__ d___ h______ I- e-t d-u- h-u-e-. ------------------- Il est deux heures. 0
Kell on kolm. I--es- --o-- ------. I_ e__ t____ h______ I- e-t t-o-s h-u-e-. -------------------- Il est trois heures. 0
Kell on neli. I- e-t ---tre--eu---. I_ e__ q_____ h______ I- e-t q-a-r- h-u-e-. --------------------- Il est quatre heures. 0
Kell on viis. Il---t -------ur--. I_ e__ c___ h______ I- e-t c-n- h-u-e-. ------------------- Il est cinq heures. 0
Kell on kuus. I--es--s-x-he---s. I_ e__ s__ h______ I- e-t s-x h-u-e-. ------------------ Il est six heures. 0
Kell on seitse. I--e-t--e-- h---es. I_ e__ s___ h______ I- e-t s-p- h-u-e-. ------------------- Il est sept heures. 0
Kell on kaheksa. I- -s- h----h-ure-. I_ e__ h___ h______ I- e-t h-i- h-u-e-. ------------------- Il est huit heures. 0
Kell on üheksa. Il es- neu- h--r-s. I_ e__ n___ h______ I- e-t n-u- h-u-e-. ------------------- Il est neuf heures. 0
Kell on kümme. Il-est-d-x---u-e-. I_ e__ d__ h______ I- e-t d-x h-u-e-. ------------------ Il est dix heures. 0
Kell on üksteist. Il-est----e---u-e-. I_ e__ o___ h______ I- e-t o-z- h-u-e-. ------------------- Il est onze heures. 0
Kell on kaksteist. I--e-----u-e -eur--. I_ e__ d____ h______ I- e-t d-u-e h-u-e-. -------------------- Il est douze heures. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. Une--i---e-a-s---a-te ---o-d--. U__ m_____ a s_______ s________ U-e m-n-t- a s-i-a-t- s-c-n-e-. ------------------------------- Une minute a soixante secondes. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. U-e---ur- --so-x-n---min-tes. U__ h____ a s_______ m_______ U-e h-u-e a s-i-a-t- m-n-t-s- ----------------------------- Une heure a soixante minutes. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. U- -o---a vi--t-q------h-----. U_ j___ a v___________ h______ U- j-u- a v-n-t-q-a-r- h-u-e-. ------------------------------ Un jour a vingt-quatre heures. 0

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...