Vestmik

et Kellaajad   »   sl Koliko je ura?

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [osem]

Koliko je ura?

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Vabandage! Op--sti--! O_________ O-r-s-i-e- ---------- Oprostite! 0
Kui palju kell on, palun? Mi --h-o --v-s-e,-k-li-o ---ur-? M_ l____ p_______ k_____ j_ u___ M- l-h-o p-v-s-e- k-l-k- j- u-a- -------------------------------- Mi lahko poveste, koliko je ura? 0
Suur tänu. P-a- lepa h--la. P___ l___ h_____ P-a- l-p- h-a-a- ---------------- Prav lepa hvala. 0
Kell on üks. Ura j----a. U__ j_ e___ U-a j- e-a- ----------- Ura je ena. 0
Kell on kaks. U---je dva. U__ j_ d___ U-a j- d-a- ----------- Ura je dva. 0
Kell on kolm. U---j---ri. U__ j_ t___ U-a j- t-i- ----------- Ura je tri. 0
Kell on neli. U---j- šti--. U__ j_ š_____ U-a j- š-i-i- ------------- Ura je štiri. 0
Kell on viis. Ur- -e --t. U__ j_ p___ U-a j- p-t- ----------- Ura je pet. 0
Kell on kuus. Ur- -- šes-. U__ j_ š____ U-a j- š-s-. ------------ Ura je šest. 0
Kell on seitse. U-a je--e---. U__ j_ s_____ U-a j- s-d-m- ------------- Ura je sedem. 0
Kell on kaheksa. U-a j- o-em. U__ j_ o____ U-a j- o-e-. ------------ Ura je osem. 0
Kell on üheksa. U-- -----v-t. U__ j_ d_____ U-a j- d-v-t- ------------- Ura je devet. 0
Kell on kümme. U-a--------t. U__ j_ d_____ U-a j- d-s-t- ------------- Ura je deset. 0
Kell on üksteist. U-a je---ajst. U__ j_ e______ U-a j- e-a-s-. -------------- Ura je enajst. 0
Kell on kaksteist. Ura je dv-n----. U__ j_ d________ U-a j- d-a-a-s-. ---------------- Ura je dvanajst. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. M-nuta-im--š-std--et-se-un-. M_____ i__ š________ s______ M-n-t- i-a š-s-d-s-t s-k-n-. ---------------------------- Minuta ima šestdeset sekund. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. U-- -m- šes--e-et minu-. U__ i__ š________ m_____ U-a i-a š-s-d-s-t m-n-t- ------------------------ Ura ima šestdeset minut. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. D----m- --i------a-s-t--r. D__ i__ š_____________ u__ D-n i-a š-i-i-n-v-j-e- u-. -------------------------- Dan ima štiriindvajset ur. 0

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...