Vestmik

et Kellaajad   »   da Klokkeslæt

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [otte]

Klokkeslæt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Vabandage! Un-sk-l-! Undskyld! U-d-k-l-! --------- Undskyld! 0
Kui palju kell on, palun? H-a- er k---k-n? Hvad er klokken? H-a- e- k-o-k-n- ---------------- Hvad er klokken? 0
Suur tänu. Man---t-k. Mange tak. M-n-e t-k- ---------- Mange tak. 0
Kell on üks. Klo---n er et. Klokken er et. K-o-k-n e- e-. -------------- Klokken er et. 0
Kell on kaks. Kl--k-n -- -o. Klokken er to. K-o-k-n e- t-. -------------- Klokken er to. 0
Kell on kolm. K--k-----r-t--. Klokken er tre. K-o-k-n e- t-e- --------------- Klokken er tre. 0
Kell on neli. K-------e---i--. Klokken er fire. K-o-k-n e- f-r-. ---------------- Klokken er fire. 0
Kell on viis. Klok-en e----m. Klokken er fem. K-o-k-n e- f-m- --------------- Klokken er fem. 0
Kell on kuus. K---ken-er--eks. Klokken er seks. K-o-k-n e- s-k-. ---------------- Klokken er seks. 0
Kell on seitse. Kl-k--n-er --v. Klokken er syv. K-o-k-n e- s-v- --------------- Klokken er syv. 0
Kell on kaheksa. Kl--ken--r--tt-. Klokken er otte. K-o-k-n e- o-t-. ---------------- Klokken er otte. 0
Kell on üheksa. K-okk---e- n-. Klokken er ni. K-o-k-n e- n-. -------------- Klokken er ni. 0
Kell on kümme. K--k--n -- --. Klokken er ti. K-o-k-n e- t-. -------------- Klokken er ti. 0
Kell on üksteist. K------ e- --leve. Klokken er elleve. K-o-k-n e- e-l-v-. ------------------ Klokken er elleve. 0
Kell on kaksteist. Kl---e- -r-tolv. Klokken er tolv. K-o-k-n e- t-l-. ---------------- Klokken er tolv. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. E------t ----t-es--------r. Et minut har tres sekunder. E- m-n-t h-r t-e- s-k-n-e-. --------------------------- Et minut har tres sekunder. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. E- --me h---t--s-m-n-t--r. En time har tres minutter. E- t-m- h-r t-e- m-n-t-e-. -------------------------- En time har tres minutter. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Et-dø-----r f-reogty-e t---r Et døgn har fireogtyve timer E- d-g- h-r f-r-o-t-v- t-m-r ---------------------------- Et døgn har fireogtyve timer 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...