Vestmik

et Kellaajad   »   da Klokkeslæt

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [otte]

Klokkeslæt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Vabandage! Un-s-y--! U________ U-d-k-l-! --------- Undskyld! 0
Kui palju kell on, palun? H----e- ----k-n? H___ e_ k_______ H-a- e- k-o-k-n- ---------------- Hvad er klokken? 0
Suur tänu. M-n---tak. M____ t___ M-n-e t-k- ---------- Mange tak. 0
Kell on üks. K-o--e- ----t. K______ e_ e__ K-o-k-n e- e-. -------------- Klokken er et. 0
Kell on kaks. K-o--en--r-t-. K______ e_ t__ K-o-k-n e- t-. -------------- Klokken er to. 0
Kell on kolm. Kl-kken -- tr-. K______ e_ t___ K-o-k-n e- t-e- --------------- Klokken er tre. 0
Kell on neli. K-o------- fi-e. K______ e_ f____ K-o-k-n e- f-r-. ---------------- Klokken er fire. 0
Kell on viis. K----en e--f--. K______ e_ f___ K-o-k-n e- f-m- --------------- Klokken er fem. 0
Kell on kuus. K---ke--er --k-. K______ e_ s____ K-o-k-n e- s-k-. ---------------- Klokken er seks. 0
Kell on seitse. K-o-k-- -- sy-. K______ e_ s___ K-o-k-n e- s-v- --------------- Klokken er syv. 0
Kell on kaheksa. K--k--- er--tte. K______ e_ o____ K-o-k-n e- o-t-. ---------------- Klokken er otte. 0
Kell on üheksa. K-okke- -r ni. K______ e_ n__ K-o-k-n e- n-. -------------- Klokken er ni. 0
Kell on kümme. Kl-kk-- er-ti. K______ e_ t__ K-o-k-n e- t-. -------------- Klokken er ti. 0
Kell on üksteist. K-o-k----r-e-lev-. K______ e_ e______ K-o-k-n e- e-l-v-. ------------------ Klokken er elleve. 0
Kell on kaksteist. K-okk--------l-. K______ e_ t____ K-o-k-n e- t-l-. ---------------- Klokken er tolv. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. E--m-n-t-h-- tres-se-un-er. E_ m____ h__ t___ s________ E- m-n-t h-r t-e- s-k-n-e-. --------------------------- Et minut har tres sekunder. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. E- -i-----r-t----mi--t--r. E_ t___ h__ t___ m________ E- t-m- h-r t-e- m-n-t-e-. -------------------------- En time har tres minutter. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. E--d-g--h----ir--g-------mer E_ d___ h__ f_________ t____ E- d-g- h-r f-r-o-t-v- t-m-r ---------------------------- Et døgn har fireogtyve timer 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...