Vestmik

et Tuttavaks saama   »   sr Упознати

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [три]

3 [tri]

Упознати

[Upoznati]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Tere! Зд-аво! З______ З-р-в-! ------- Здраво! 0
Z--avo! Z______ Z-r-v-! ------- Zdravo!
Tere päevast! До--р---н! Д____ д___ Д-б-р д-н- ---------- Добар дан! 0
Dobar d-n! D____ d___ D-b-r d-n- ---------- Dobar dan!
Kuidas läheb? Ка---с--- - К-ко---? К___ с___ / К___ с__ К-к- с-е- / К-к- с-? -------------------- Како сте? / Како си? 0
Ka-o--te? - K-ko s-? K___ s___ / K___ s__ K-k- s-e- / K-k- s-? -------------------- Kako ste? / Kako si?
Tulete te Euroopast? Јес-е--- В- и- --ро-е? Ј____ л_ В_ и_ Е______ Ј-с-е л- В- и- Е-р-п-? ---------------------- Јесте ли Ви из Европе? 0
Jeste--i V---z ----p-? J____ l_ V_ i_ E______ J-s-e l- V- i- E-r-p-? ---------------------- Jeste li Vi iz Evrope?
Tulete te Ameerikast? Ј-с-- ли ---и-----р--е? Ј____ л_ В_ и_ А_______ Ј-с-е л- В- и- А-е-и-е- ----------------------- Јесте ли Ви из Америке? 0
Jest--l---i ---Ame-ike? J____ l_ V_ i_ A_______ J-s-e l- V- i- A-e-i-e- ----------------------- Jeste li Vi iz Amerike?
Tulete te Aasiast? Јес-е-л- ---из -з-ј-? Ј____ л_ В_ и_ А_____ Ј-с-е л- В- и- А-и-е- --------------------- Јесте ли Ви из Азије? 0
J-ste -i-Vi----Azi--? J____ l_ V_ i_ A_____ J-s-e l- V- i- A-i-e- --------------------- Jeste li Vi iz Azije?
Millises hotellis te peatute? У-к---- -от--у--т--см-шт-н-? У к____ х_____ с__ с________ У к-ј-м х-т-л- с-е с-е-т-н-? ---------------------------- У којем хотелу сте смештени? 0
U-------h----- s-e-----te--? U k____ h_____ s__ s________ U k-j-m h-t-l- s-e s-e-t-n-? ---------------------------- U kojem hotelu ste smešteni?
Kui kaua te siin juba olete? К--ик--дуг- ----в-- ов-е? К_____ д___ с__ в__ о____ К-л-к- д-г- с-е в-ћ о-д-? ------------------------- Колико дуго сте већ овде? 0
Kol-ko-d--- --- -ec---v-e? K_____ d___ s__ v__ o____ K-l-k- d-g- s-e v-c- o-d-? -------------------------- Koliko dugo ste već ovde?
Kui kauaks te jääte? Ко-и-- -у-- оста--те? К_____ д___ о________ К-л-к- д-г- о-т-ј-т-? --------------------- Колико дуго остајете? 0
K---k- -u-o--s-ajete? K_____ d___ o________ K-l-k- d-g- o-t-j-t-? --------------------- Koliko dugo ostajete?
Kas teile meeldib siin? До-ад- л- Вам--е о--е? Д_____ л_ В__ с_ о____ Д-п-д- л- В-м с- о-д-? ---------------------- Допада ли Вам се овде? 0
Dopa-a li-V-m -e ov--? D_____ l_ V__ s_ o____ D-p-d- l- V-m s- o-d-? ---------------------- Dopada li Vam se ovde?
Olete te siin puhkusel? Јест- -и -вд- на г-ди-њ-м-од-ор-? Ј____ л_ о___ н_ г_______ о______ Ј-с-е л- о-д- н- г-д-ш-е- о-м-р-? --------------------------------- Јесте ли овде на годишњем одмору? 0
J--t---i--v-- -a--o-išnj---odmo-u? J____ l_ o___ n_ g________ o______ J-s-e l- o-d- n- g-d-š-j-m o-m-r-? ---------------------------------- Jeste li ovde na godišnjem odmoru?
Külastage mind kunagi! П----и-------ед-ом! П_______ м_ ј______ П-с-т-т- м- ј-д-о-! ------------------- Посетите ме једном! 0
Pos--it- me-je---m! P_______ m_ j______ P-s-t-t- m- j-d-o-! ------------------- Posetite me jednom!
Siin on minu aadress. Ов--је--ој- -д--са. О__ ј_ м___ а______ О-о ј- м-ј- а-р-с-. ------------------- Ово је моја адреса. 0
Ov- ---mo-a a--e-a. O__ j_ m___ a______ O-o j- m-j- a-r-s-. ------------------- Ovo je moja adresa.
Kas näeme homme? Хоћ-м--ли се -ут-а-в-де-и? Х_____ л_ с_ с____ в______ Х-ћ-м- л- с- с-т-а в-д-т-? -------------------------- Хоћемо ли се сутра видети? 0
Ho-́--o--i -e-su-ra vid---? H_____ l_ s_ s____ v______ H-c-e-o l- s- s-t-a v-d-t-? --------------------------- Hoćemo li se sutra videti?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ж-о ми--е, има----ћ сутра-не-то-д-г-ворен-. Ж__ м_ ј__ и___ в__ с____ н____ д__________ Ж-о м- ј-, и-а- в-ћ с-т-а н-ш-о д-г-в-р-н-. ------------------------------------------- Жао ми је, имам већ сутра нешто договорено. 0
Ž---m- --- --am-v-ć--utra---š-- ----v----o. Ž__ m_ j__ i___ v__ s____ n____ d__________ Ž-o m- j-, i-a- v-c- s-t-a n-š-o d-g-v-r-n-. -------------------------------------------- Žao mi je, imam već sutra nešto dogovoreno.
Hüvasti! Ћао!-----ого-! Ћ___ / З______ Ћ-о- / З-о-о-! -------------- Ћао! / Збогом! 0
Ć-o----Z-og--! Ć___ / Z______ C-a-! / Z-o-o-! --------------- Ćao! / Zbogom!
Nägemiseni! Довиђ-ња! Д________ Д-в-ђ-њ-! --------- Довиђења! 0
Do----n--! D_________ D-v-đ-n-a- ---------- Doviđenja!
Varsti näeme! Д- уск--о! Д_ у______ Д- у-к-р-! ---------- До ускоро! 0
D---s-o-o! D_ u______ D- u-k-r-! ---------- Do uskoro!

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!