Vestmik

et Sisseostud   »   sr Куповина

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [педесет и четири]

54 [pedeset i četiri]

Куповина

[Kupovina]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ја ж--им --пит- -оклон. Ј_ ж____ к_____ п______ Ј- ж-л-м к-п-т- п-к-о-. ----------------------- Ја желим купити поклон. 0
Ja-ž--im -up-ti ----on. J_ ž____ k_____ p______ J- ž-l-m k-p-t- p-k-o-. ----------------------- Ja želim kupiti poklon.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Ал- -и-----р-више--к--о. А__ н____ п______ с_____ А-и н-ш-а п-е-и-е с-у-о- ------------------------ Али ништа превише скупо. 0
A-- n-št---r-------ku--. A__ n____ p______ s_____ A-i n-š-a p-e-i-e s-u-o- ------------------------ Ali ništa previše skupo.
Võib-olla käekott? И---- ли -о-д- т-шн-? И____ л_ м____ т_____ И-а-е л- м-ж-а т-ш-у- --------------------- Имате ли можда ташну? 0
I--t---- možda-ta---? I____ l_ m____ t_____ I-a-e l- m-ž-a t-š-u- --------------------- Imate li možda tašnu?
Millist värvi te soovite? Ко-- б--у---ли--? К___ б___ ж______ К-ј- б-ј- ж-л-т-? ----------------- Коју боју желите? 0
Ko-- -oju --l--e? K___ b___ ž______ K-j- b-j- ž-l-t-? ----------------- Koju boju želite?
Musta, pruuni või valget? Ц-н-----ао--и-и-белу? Ц____ б____ и__ б____ Ц-н-, б-а-н и-и б-л-? --------------------- Црну, браон или белу? 0
Cr-u---ra-n --i-b--u? C____ b____ i__ b____ C-n-, b-a-n i-i b-l-? --------------------- Crnu, braon ili belu?
Suurt või väikest? В---ку-ил- ма-у? В_____ и__ м____ В-л-к- и-и м-л-? ---------------- Велику или малу? 0
Ve-i-u-i-i-ma--? V_____ i__ m____ V-l-k- i-i m-l-? ---------------- Veliku ili malu?
Tohin ma seda korra vaadata? Мог- -- в--ети-о--? М___ л_ в_____ о___ М-г- л- в-д-т- о-у- ------------------- Могу ли видети ову? 0
M-gu -i v----- o-u? M___ l_ v_____ o___ M-g- l- v-d-t- o-u- ------------------- Mogu li videti ovu?
Kas see on nahast? Је--- -----же? Ј_ л_ о_ к____ Ј- л- о- к-ж-? -------------- Је ли од коже? 0
J- l--o--ko-e? J_ l_ o_ k____ J- l- o- k-ž-? -------------- Je li od kože?
Või on ta kunstmaterjalist? Или-је-о- веш-а-ког ма-е-иј-л-? И__ ј_ о_ в________ м__________ И-и ј- о- в-ш-а-к-г м-т-р-ј-л-? ------------------------------- Или је од вештачког материјала? 0
I---je -d--eš--č--g-ma--r-jala? I__ j_ o_ v________ m__________ I-i j- o- v-š-a-k-g m-t-r-j-l-? ------------------------------- Ili je od veštačkog materijala?
Nahast loomulikult. Н--а-но, од-----. Н_______ о_ к____ Н-р-в-о- о- к-ж-. ----------------- Наравно, од коже. 0
Naravno- -d-k---. N_______ o_ k____ N-r-v-o- o- k-ž-. ----------------- Naravno, od kože.
See on äärmiselt kvaliteetne. То -е--а-оч-то-д---- -------т. Т_ ј_ н_______ д____ к________ Т- ј- н-р-ч-т- д-б-р к-а-и-е-. ------------------------------ То је нарочито добар квалитет. 0
To--- --ro-i---d-ba- ---l-tet. T_ j_ n_______ d____ k________ T- j- n-r-č-t- d-b-r k-a-i-e-. ------------------------------ To je naročito dobar kvalitet.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. А та--а -е заи--а ---о--а. А т____ ј_ з_____ п_______ А т-ш-а ј- з-и-т- п-в-љ-а- -------------------------- А ташна је заиста повољна. 0
A----na je za---- pov--jna. A t____ j_ z_____ p________ A t-š-a j- z-i-t- p-v-l-n-. --------------------------- A tašna je zaista povoljna.
See meeldib mulle. Ова ----- -о----. О__ м_ с_ д______ О-а м- с- д-п-д-. ----------------- Ова ми се допада. 0
Ov- m- se -o-a-a. O__ m_ s_ d______ O-a m- s- d-p-d-. ----------------- Ova mi se dopada.
Ma võtan selle. О-у-ћ- уз--и. О__ ћ_ у_____ О-у ћ- у-е-и- ------------- Ову ћу узети. 0
O-u-c----zeti. O__ ć_ u_____ O-u c-u u-e-i- -------------- Ovu ću uzeti.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Мо---л- -- --ен----но----е-ити? М___ л_ ј_ е_________ з________ М-г- л- ј- е-е-т-а-н- з-м-н-т-? ------------------------------- Могу ли је евентуално заменити? 0
M-g- li-j- --e--u-l-- -a---iti? M___ l_ j_ e_________ z________ M-g- l- j- e-e-t-a-n- z-m-n-t-? ------------------------------- Mogu li je eventualno zameniti?
Loomulikult. Под--зу--в--се. П__________ с__ П-д-а-у-е-а с-. --------------- Подразумева се. 0
Po--azume-- --. P__________ s__ P-d-a-u-e-a s-. --------------- Podrazumeva se.
Me pakime ta kingina ära. З-п--о-а-емо-је --- ---лон. З___________ ј_ к__ п______ З-п-к-в-ћ-м- ј- к-о п-к-о-. --------------------------- Запаковаћемо је као поклон. 0
Za-a-ov--́e-o-j----o p-k---. Z___________ j_ k__ p______ Z-p-k-v-c-e-o j- k-o p-k-o-. ---------------------------- Zapakovaćemo je kao poklon.
Kassa on sealpool. Т-----р-ко--- бл--а---. Т___ п____ ј_ б________ Т-м- п-е-о ј- б-а-а-н-. ----------------------- Тамо преко је благајна. 0
Tam- --e-o-je--l---j--. T___ p____ j_ b________ T-m- p-e-o j- b-a-a-n-. ----------------------- Tamo preko je blagajna.

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...