Vestmik

et Diskoteegis   »   sr У дискотеци

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [четрдесет и шест]

46 [četrdeset i šest]

У дискотеци

[U diskoteci]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Д---- је----то ---бодно? Д_ л_ ј_ м____ с________ Д- л- ј- м-с-о с-о-о-н-? ------------------------ Да ли је место слободно? 0
Da li--e m-s-o sl-b----? D_ l_ j_ m____ s________ D- l- j- m-s-o s-o-o-n-? ------------------------ Da li je mesto slobodno?
Kas ma võin teiega istuda? М--- -и се-ти----Ва-? М___ л_ с____ д_ В___ М-г- л- с-с-и д- В-с- --------------------- Могу ли сести до Вас? 0
M--- -i s-s-i--o --s? M___ l_ s____ d_ V___ M-g- l- s-s-i d- V-s- --------------------- Mogu li sesti do Vas?
Meeleldi. Р---. Р____ Р-д-. ----- Радо. 0
R---. R____ R-d-. ----- Rado.
Kuidas teile muusika meeldib? Ка-- -ам--------а--узи--? К___ В__ с_ с____ м______ К-к- В-м с- с-и-а м-з-к-? ------------------------- Како Вам се свиђа музика? 0
K----Va--s------a m-z-k-? K___ V__ s_ s____ m______ K-k- V-m s- s-i-a m-z-k-? ------------------------- Kako Vam se sviđa muzika?
Veidi valju. М--о----прегл-с--. М___ ј_ п_________ М-л- ј- п-е-л-с-а- ------------------ Мало је прегласна. 0
Ma-o j----e-----a. M___ j_ p_________ M-l- j- p-e-l-s-a- ------------------ Malo je preglasna.
Kuid bänd mängib päris hästi. Ал- -енд-св-ра-са---- -о--о. А__ б___ с____ с_____ д_____ А-и б-н- с-и-а с-с-и- д-б-о- ---------------------------- Али бенд свира сасвим добро. 0
Ali ---- ----- sasvim--ob-o. A__ b___ s____ s_____ d_____ A-i b-n- s-i-a s-s-i- d-b-o- ---------------------------- Ali bend svira sasvim dobro.
Kas te käite tihti siin? Јес-е -- -ес-о --д-? Ј____ л_ ч____ о____ Ј-с-е л- ч-с-о о-д-? -------------------- Јесте ли често овде? 0
Jes-e--- -e-to ovd-? J____ l_ č____ o____ J-s-e l- č-s-o o-d-? -------------------- Jeste li često ovde?
Ei, see on esimene kord. Н-,--во -- --в-----. Н__ о__ ј_ п___ п___ Н-, о-о ј- п-в- п-т- -------------------- Не, ово је први пут. 0
N-- o-- je---vi--ut. N__ o__ j_ p___ p___ N-, o-o j- p-v- p-t- -------------------- Ne, ovo je prvi put.
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ја---ш --к----нис-м ----/ б-л--о---. Ј_ ј__ н_____ н____ б__ / б___ о____ Ј- ј-ш н-к-д- н-с-м б-о / б-л- о-д-. ------------------------------------ Ја још никада нисам био / била овде. 0
Ja-j-š --kada n-s-m --o---bi-- o-d-. J_ j__ n_____ n____ b__ / b___ o____ J- j-š n-k-d- n-s-m b-o / b-l- o-d-. ------------------------------------ Ja još nikada nisam bio / bila ovde.
Kas te tantsite? Пл--е-е-л-? П______ л__ П-е-е-е л-? ----------- Плешете ли? 0
Pl-šet---i? P______ l__ P-e-e-e l-? ----------- Plešete li?
Hiljem võib-olla. М--да кас-и-е. М____ к_______ М-ж-а к-с-и-е- -------------- Можда касније. 0
M--da--asn---. M____ k_______ M-ž-a k-s-i-e- -------------- Možda kasnije.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ја--е зн-м---ко -о--- п--с-т-. Ј_ н_ з___ т___ д____ п_______ Ј- н- з-а- т-к- д-б-о п-е-а-и- ------------------------------ Ја не знам тако добро плесати. 0
Ja--e -n-- ta-- d-b-----esat-. J_ n_ z___ t___ d____ p_______ J- n- z-a- t-k- d-b-o p-e-a-i- ------------------------------ Ja ne znam tako dobro plesati.
See on väga lihtne. Т---- -а-о-ј-д--с--в--. Т_ ј_ ј___ ј___________ Т- ј- ј-к- ј-д-о-т-в-о- ----------------------- То је јако једноставно. 0
To j- j-k----d-ost---o. T_ j_ j___ j___________ T- j- j-k- j-d-o-t-v-o- ----------------------- To je jako jednostavno.
Ma näitan teile. Ј--ћу---м п-к-за--. Ј_ ћ_ В__ п________ Ј- ћ- В-м п-к-з-т-. ------------------- Ја ћу Вам показати. 0
Ja-c-u-V-m--ok---ti. J_ ć_ V__ p________ J- c-u V-m p-k-z-t-. -------------------- Ja ću Vam pokazati.
Ei, parem mõni teine kord. Н----ад----др-ги ---. Н__ р_____ д____ п___ Н-, р-д-ј- д-у-и п-т- --------------------- Не, радије други пут. 0
Ne- r--i-e -ru---p-t. N__ r_____ d____ p___ N-, r-d-j- d-u-i p-t- --------------------- Ne, radije drugi put.
Ootate te kedagi? Че-ат- -и -еког-? Ч_____ л_ н______ Ч-к-т- л- н-к-г-? ----------------- Чекате ли некога? 0
Ček--e -- n-kog-? Č_____ l_ n______ Č-k-t- l- n-k-g-? ----------------- Čekate li nekoga?
Jah, oma poiss-sõpra. Д-, м-г---и-ате-а. Д__ м__ п_________ Д-, м-г п-и-а-е-а- ------------------ Да, мог пријатеља. 0
Da--mog-p--j--e-j-. D__ m__ p__________ D-, m-g p-i-a-e-j-. ------------------- Da, mog prijatelja.
Sealt tagant ta tulebki! Е-о -а ---о--з----ла--! Е__ г_ т___ и__ д______ Е-о г- т-м- и-а д-л-з-! ----------------------- Ено га тамо иза долази! 0
E-o -a-tamo --- dol---! E__ g_ t___ i__ d______ E-o g- t-m- i-a d-l-z-! ----------------------- Eno ga tamo iza dolazi!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!