Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   sr Постављати питања 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шездесет и два]

62 [šezdeset i dva]

Постављати питања 1

Postavljati pitanja 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
õppima у--ти у____ у-и-и ----- учити 0
u-iti u____ u-i-i ----- učiti
Kas õpilased õpivad palju? У----и уче-и-------о? У__ л_ у______ м_____ У-е л- у-е-и-и м-о-о- --------------------- Уче ли ученици много? 0
Uč--l-----n-c- ---g-? U__ l_ u______ m_____ U-e l- u-e-i-i m-o-o- --------------------- Uče li učenici mnogo?
Ei, nad õpivad vähe. Н---они --е--а--. Н__ о__ у__ м____ Н-, о-и у-е м-л-. ----------------- Не, они уче мало. 0
Ne,--ni --- malo. N__ o__ u__ m____ N-, o-i u-e m-l-. ----------------- Ne, oni uče malo.
küsima пи--ти п_____ п-т-т- ------ питати 0
p-t--i p_____ p-t-t- ------ pitati
Küsite te tihti õpetajalt? Пи--т- -и чест--учи--ља? П_____ л_ ч____ у_______ П-т-т- л- ч-с-о у-и-е-а- ------------------------ Питате ли често учитеља? 0
Pit-t---- -e--- uči-e-j-? P_____ l_ č____ u________ P-t-t- l- č-s-o u-i-e-j-? ------------------------- Pitate li često učitelja?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Не- н- --там-га---с--. Н__ н_ п____ г_ ч_____ Н-, н- п-т-м г- ч-с-о- ---------------------- Не, не питам га често. 0
N-,-n--p-tam--a če---. N__ n_ p____ g_ č_____ N-, n- p-t-m g- č-s-o- ---------------------- Ne, ne pitam ga često.
vastama о-г-в----и о_________ о-г-в-р-т- ---------- одговорити 0
o---v--i-i o_________ o-g-v-r-t- ---------- odgovoriti
Vastake, palun. О-г-----те, ----- ---. О__________ м____ В___ О-г-в-р-т-, м-л-м В-с- ---------------------- Одговорите, молим Вас. 0
O-gov-rite,-molim-Vas. O__________ m____ V___ O-g-v-r-t-, m-l-m V-s- ---------------------- Odgovorite, molim Vas.
Ma vastan. Ј--од-о--р-м. Ј_ о_________ Ј- о-г-в-р-м- ------------- Ја одговарам. 0
Ja-o-go-a---. J_ o_________ J- o-g-v-r-m- ------------- Ja odgovaram.
töötama ра---и р_____ р-д-т- ------ радити 0
rad-ti r_____ r-d-t- ------ raditi
Töötab ta praegu? Рад- -и-о- упра--? Р___ л_ о_ у______ Р-д- л- о- у-р-в-? ------------------ Ради ли он управо? 0
Ra-i-----n up-avo? R___ l_ o_ u______ R-d- l- o- u-r-v-? ------------------ Radi li on upravo?
Jah, ta töötab praegu. Д---у--аво ---и. Д__ у_____ р____ Д-, у-р-в- р-д-. ---------------- Да, управо ради. 0
Da- u-r-vo-r---. D__ u_____ r____ D-, u-r-v- r-d-. ---------------- Da, upravo radi.
tulema д--аз--и д_______ д-л-з-т- -------- долазити 0
dol---ti d_______ d-l-z-t- -------- dolaziti
Tulete te? Д-л---те -и -и? Д_______ л_ В__ Д-л-з-т- л- В-? --------------- Долазите ли Ви? 0
Do--z-t- -i --? D_______ l_ V__ D-l-z-t- l- V-? --------------- Dolazite li Vi?
Jah, me tuleme kohe. Д------ази-о--д---. Д__ д_______ о_____ Д-, д-л-з-м- о-м-х- ------------------- Да, долазимо одмах. 0
D-,---laz--o ---ah. D__ d_______ o_____ D-, d-l-z-m- o-m-h- ------------------- Da, dolazimo odmah.
elama ста-о-а-и с________ с-а-о-а-и --------- становати 0
s-a-----i s________ s-a-o-a-i --------- stanovati
Elate te Berliinis? Стану-е-е ли у Б-р-ину? С________ л_ у Б_______ С-а-у-е-е л- у Б-р-и-у- ----------------------- Станујете ли у Берлину? 0
S-an-je-- -i-u Be----u? S________ l_ u B_______ S-a-u-e-e l- u B-r-i-u- ----------------------- Stanujete li u Berlinu?
Jah, ma elan Berliinis. Да, -а-ста--ј-----Бер-ин-. Д__ ј_ с_______ у Б_______ Д-, ј- с-а-у-е- у Б-р-и-у- -------------------------- Да, ја станујем у Берлину. 0
Da, ---s-anu--- - -----n-. D__ j_ s_______ u B_______ D-, j- s-a-u-e- u B-r-i-u- -------------------------- Da, ja stanujem u Berlinu.

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!