Vestmik

et Small Talk 1   »   es Pequeñas Conversaciones 1

20 [kakskümmend]

Small Talk 1

Small Talk 1

20 [veinte]

Pequeñas Conversaciones 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Tundke end mugavalt! ¡-óng--- --m-do! ¡_______ c______ ¡-ó-g-s- c-m-d-! ---------------- ¡Póngase cómodo!
Tundke end nagu kodus! ¡Sién-a-- c--------asa! ¡________ c___ e_ c____ ¡-i-n-a-e c-m- e- c-s-! ----------------------- ¡Siéntase como en casa!
Mida te juua soovite? ¿Qué le-g-st-r-- to--r? ¿___ l_ g_______ t_____ ¿-u- l- g-s-a-í- t-m-r- ----------------------- ¿Qué le gustaría tomar?
Meeldib teile muusika? ¿Le g-sta ---m-sic-? ¿__ g____ l_ m______ ¿-e g-s-a l- m-s-c-? -------------------- ¿Le gusta la música?
Mulle meeldib klassikaline muusika. M- -ust- l- -----a -----c-. M_ g____ l_ m_____ c_______ M- g-s-a l- m-s-c- c-á-i-a- --------------------------- Me gusta la música clásica.
Siin on mu CD-d. Aq-í--st---mis-CDs. A___ e____ m__ C___ A-u- e-t-n m-s C-s- ------------------- Aquí están mis CDs.
Kas te mängite mõnda pilli? ¿T-ca -u---d) algú---ns-ru-en---mu-ical? ¿____ (______ a____ i__________ m_______ ¿-o-a (-s-e-) a-g-n i-s-r-m-n-o m-s-c-l- ---------------------------------------- ¿Toca (usted) algún instrumento musical?
Siin on mu kitarr. Aqu--e--á -i --i-a---. A___ e___ m_ g________ A-u- e-t- m- g-i-a-r-. ---------------------- Aquí está mi guitarra.
Laulate te meelsasti? ¿Le-gu-t----n---? ¿__ g____ c______ ¿-e g-s-a c-n-a-? ----------------- ¿Le gusta cantar?
On teil lapsi? ¿T-----(-s---- n-ñ-s? ¿_____ (______ n_____ ¿-i-n- (-s-e-) n-ñ-s- --------------------- ¿Tiene (usted) niños?
On teil koer? ¿Tien----s------n -e---? ¿_____ (______ u_ p_____ ¿-i-n- (-s-e-) u- p-r-o- ------------------------ ¿Tiene (usted) un perro?
On teil kass? ¿----e------d) ----a--? ¿_____ (______ u_ g____ ¿-i-n- (-s-e-) u- g-t-? ----------------------- ¿Tiene (usted) un gato?
Siin on mu raamatud. Aquí-es-á--mis ---r-s. A___ e____ m__ l______ A-u- e-t-n m-s l-b-o-. ---------------------- Aquí están mis libros.
Ma loen hetkel seda raamatut. En est- m-me-to es-o- le-e-d---ste--ib-o. E_ e___ m______ e____ l______ e___ l_____ E- e-t- m-m-n-o e-t-y l-y-n-o e-t- l-b-o- ----------------------------------------- En este momento estoy leyendo este libro.
Mida teile lugeda meeldib? ¿Q-é-l- g---------? ¿___ l_ g____ l____ ¿-u- l- g-s-a l-e-? ------------------- ¿Qué le gusta leer?
Käite te meelsasti kontsertidel? ¿L--gus-a i- a -on-i----s? ¿__ g____ i_ a c__________ ¿-e g-s-a i- a c-n-i-r-o-? -------------------------- ¿Le gusta ir a conciertos?
Käite te meelsasti teatris? ¿-- -u--a i--al-tea---? ¿__ g____ i_ a_ t______ ¿-e g-s-a i- a- t-a-r-? ----------------------- ¿Le gusta ir al teatro?
Käite te meelsasti ooperis? ¿-- --st- -- a-l- ó-er-? ¿__ g____ i_ a l_ ó_____ ¿-e g-s-a i- a l- ó-e-a- ------------------------ ¿Le gusta ir a la ópera?

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!
Kas sa teadsid?
Itaalia keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et see on arenenud ladina keelest. Itaalia keel on emakeeleks umbes 70 miljonile inimesele. Suurem osa nendest elab Itaalias. Aga ka Sloveenias ja Horvaatias mõistetakse itaalia keelt. Koloniaalpoliitika kaudu viidi see keel Aafrikasse. Paljud vanemad inimesed Liibüas, Somaalias ja Eritreas mõistavad veel tänagi itaalia keelt. Samuti võtsid arvukad väljarändajad keele oma uude kodukohta kaasa. Itaaliakeelseid kogukondi leidub eelkõige Lõuna-Ameerikas. Itaalia keel on seal tihti hispaania keelega segunenud ning uusi keeli loonud. Itaalia keele juures on eriline tema erinevad dialektid. Seetõttu räägivad mõned keeleteadlased lausa omaette keeltest. Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on?