Vestmik

et Small Talk 1   »   eo Konversacieto 1

20 [kakskümmend]

Small Talk 1

Small Talk 1

20 [dudek]

Konversacieto 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Tundke end mugavalt! K--f-rt-gu-vin! K_________ v___ K-m-o-t-g- v-n- --------------- Komfortigu vin! 0
Tundke end nagu kodus! Se-tu vi-----m-! S____ v__ h_____ S-n-u v-n h-j-e- ---------------- Sentu vin hejme! 0
Mida te juua soovite? K--n -- ŝ-tus-t-in-i? K___ v_ ŝ____ t______ K-o- v- ŝ-t-s t-i-k-? --------------------- Kion vi ŝatus trinki? 0
Meeldib teile muusika? Ĉ- -- ŝa--- m-ziko-? Ĉ_ v_ ŝ____ m_______ Ĉ- v- ŝ-t-s m-z-k-n- -------------------- Ĉu vi ŝatas muzikon? 0
Mulle meeldib klassikaline muusika. Mi-ŝat---k-as-k-n mu--kon. M_ ŝ____ k_______ m_______ M- ŝ-t-s k-a-i-a- m-z-k-n- -------------------------- Mi ŝatas klasikan muzikon. 0
Siin on mu CD-d. J-n mi-j -umdisko-. J__ m___ l_________ J-n m-a- l-m-i-k-j- ------------------- Jen miaj lumdiskoj. 0
Kas te mängite mõnda pilli? Ĉu-v--lu--s-mu-ik-ns-----n--n? Ĉ_ v_ l____ m_________________ Ĉ- v- l-d-s m-z-k-n-t-u-e-t-n- ------------------------------ Ĉu vi ludas muzikinstrumenton? 0
Siin on mu kitarr. J-n-m-- --t-r-. J__ m__ g______ J-n m-a g-t-r-. --------------- Jen mia gitaro. 0
Laulate te meelsasti? Ĉu--i -a----k----? Ĉ_ v_ ŝ____ k_____ Ĉ- v- ŝ-t-s k-n-i- ------------------ Ĉu vi ŝatas kanti? 0
On teil lapsi? Ĉu v----va---e--l-jn? Ĉ_ v_ h____ g________ Ĉ- v- h-v-s g-f-l-j-? --------------------- Ĉu vi havas gefilojn? 0
On teil koer? Ĉ--vi-hava- ---d-n? Ĉ_ v_ h____ h______ Ĉ- v- h-v-s h-n-o-? ------------------- Ĉu vi havas hundon? 0
On teil kass? Ĉ---i --vas--a--n? Ĉ_ v_ h____ k_____ Ĉ- v- h-v-s k-t-n- ------------------ Ĉu vi havas katon? 0
Siin on mu raamatud. J---mi-- li--o-. J__ m___ l______ J-n m-a- l-b-o-. ---------------- Jen miaj libroj. 0
Ma loen hetkel seda raamatut. M- e--a---ega--- ĉi--i-n---b-o-. M_ e____ l______ ĉ______ l______ M- e-t-s l-g-n-a ĉ---i-n l-b-o-. -------------------------------- Mi estas leganta ĉi-tiun libron. 0
Mida teile lugeda meeldib? Kion -- --ta- ----? K___ v_ ŝ____ l____ K-o- v- ŝ-t-s l-g-? ------------------- Kion vi ŝatas legi? 0
Käite te meelsasti kontsertidel? Ĉu-v- ŝat-s---i--l --ncer--jo? Ĉ_ v_ ŝ____ i__ a_ k__________ Ĉ- v- ŝ-t-s i-i a- k-n-e-t-j-? ------------------------------ Ĉu vi ŝatas iri al koncertejo? 0
Käite te meelsasti teatris? Ĉu------t-- -ri--- t-atre-o? Ĉ_ v_ ŝ____ i__ a_ t________ Ĉ- v- ŝ-t-s i-i a- t-a-r-j-? ---------------------------- Ĉu vi ŝatas iri al teatrejo? 0
Käite te meelsasti ooperis? Ĉu v- -a-as--r--al-oper-j-? Ĉ_ v_ ŝ____ i__ a_ o_______ Ĉ- v- ŝ-t-s i-i a- o-e-e-o- --------------------------- Ĉu vi ŝatas iri al operejo? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!
Kas sa teadsid?
Itaalia keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et see on arenenud ladina keelest. Itaalia keel on emakeeleks umbes 70 miljonile inimesele. Suurem osa nendest elab Itaalias. Aga ka Sloveenias ja Horvaatias mõistetakse itaalia keelt. Koloniaalpoliitika kaudu viidi see keel Aafrikasse. Paljud vanemad inimesed Liibüas, Somaalias ja Eritreas mõistavad veel tänagi itaalia keelt. Samuti võtsid arvukad väljarändajad keele oma uude kodukohta kaasa. Itaaliakeelseid kogukondi leidub eelkõige Lõuna-Ameerikas. Itaalia keel on seal tihti hispaania keelega segunenud ning uusi keeli loonud. Itaalia keele juures on eriline tema erinevad dialektid. Seetõttu räägivad mõned keeleteadlased lausa omaette keeltest. Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on?