Vestmik

et Kaubamajas   »   es En los grandes almacenes

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [cincuenta y dos]

En los grandes almacenes

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? ¿-amos-a l-s-gr----s -l-ac-n---/----ti-nda -o--d-p-rtame----(---)? ¿_____ a l__ g______ a________ / l_ t_____ p__ d___________ (_____ ¿-a-o- a l-s g-a-d-s a-m-c-n-s / l- t-e-d- p-r d-p-r-a-e-t- (-m-)- ------------------------------------------------------------------ ¿Vamos a los grandes almacenes / la tienda por departamento (am.)?
Ma pean sisseoste tegema. (Yo- -en-o--u- h-c-r u--s--o--ra-. (___ t____ q__ h____ u___ c_______ (-o- t-n-o q-e h-c-r u-a- c-m-r-s- ---------------------------------- (Yo) tengo que hacer unas compras.
Ma tahan palju sisseoste teha. (Y---q-i-r--com-r-r much-s -osa-. (___ q_____ c______ m_____ c_____ (-o- q-i-r- c-m-r-r m-c-a- c-s-s- --------------------------------- (Yo) quiero comprar muchas cosas.
Kus on bürookaubad? ¿--nd--est-----s --t--i---s-de o-i-ina? ¿_____ e____ l__ m_________ d_ o_______ ¿-ó-d- e-t-n l-s m-t-r-a-e- d- o-i-i-a- --------------------------------------- ¿Dónde están los materiales de oficina?
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. (Yo) ---e------ob-e----p---- para-ca-t-. (___ n_______ s_____ y p____ p___ c_____ (-o- n-c-s-t- s-b-e- y p-p-l p-r- c-r-a- ---------------------------------------- (Yo) necesito sobres y papel para carta.
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. (Yo)-n-ce---o----íg-af---- m-rc-dor-s. (___ n_______ b_________ y m__________ (-o- n-c-s-t- b-l-g-a-o- y m-r-a-o-e-. -------------------------------------- (Yo) necesito bolígrafos y marcadores.
Kus on mööbel? ¿--n-e es----los mue--e-? ¿_____ e____ l__ m_______ ¿-ó-d- e-t-n l-s m-e-l-s- ------------------------- ¿Dónde están los muebles?
Mul on vaja kappi ja kummutit. (Yo) -e-e-i---un-a---rio y --a cómo-a. (___ n_______ u_ a______ y u__ c______ (-o- n-c-s-t- u- a-m-r-o y u-a c-m-d-. -------------------------------------- (Yo) necesito un armario y una cómoda.
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. (--- ---esi-o-un-e--rit-r---- u-- e----terí-. (___ n_______ u_ e_________ y u__ e__________ (-o- n-c-s-t- u- e-c-i-o-i- y u-a e-t-n-e-í-. --------------------------------------------- (Yo) necesito un escritorio y una estantería.
Kus on mänguasjad? ¿D--d--e-t----o- ju-uet-s? ¿_____ e____ l__ j________ ¿-ó-d- e-t-n l-s j-g-e-e-? -------------------------- ¿Dónde están los juguetes?
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. (Yo)-n-cesit- u-a-muñ----y-----so -- pel-ch-. (___ n_______ u__ m_____ y u_ o__ d_ p_______ (-o- n-c-s-t- u-a m-ñ-c- y u- o-o d- p-l-c-e- --------------------------------------------- (Yo) necesito una muñeca y un oso de peluche.
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. (Y-)--e--s-t-----ba--n ------bol -----j---- d- -j----z. (___ n_______ u_ b____ d_ f_____ y u_ j____ d_ a_______ (-o- n-c-s-t- u- b-l-n d- f-t-o- y u- j-e-o d- a-e-r-z- ------------------------------------------------------- (Yo) necesito un balón de fútbol y un juego de ajedrez.
Kus on tööriistad? ¿----e-es-á---a- herram-ent-s? ¿_____ e____ l__ h____________ ¿-ó-d- e-t-n l-s h-r-a-i-n-a-? ------------------------------ ¿Dónde están las herramientas?
Mul on vaja haamrit ja saagi. (Yo---e-esit------a-------y una---e-a--s. (___ n_______ u_ m_______ y u___ t_______ (-o- n-c-s-t- u- m-r-i-l- y u-a- t-n-z-s- ----------------------------------------- (Yo) necesito un martillo y unas tenazas.
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. (Yo)-n-c-s--o--n --la--o-- -- -estorni-l---r. (___ n_______ u_ t______ y u_ d______________ (-o- n-c-s-t- u- t-l-d-o y u- d-s-o-n-l-a-o-. --------------------------------------------- (Yo) necesito un taladro y un destornillador.
Kus on ehted? ¿E- ------est---- de-a--am---o de joy--? ¿__ d____ e___ e_ d___________ d_ j_____ ¿-n d-n-e e-t- e- d-p-r-a-e-t- d- j-y-s- ---------------------------------------- ¿En dónde está el departamento de joyas?
Mul on vaja ketti ja käevõru. (Y-)---c-s-to--n- --d-n- y-------lse-a. (___ n_______ u__ c_____ y u__ p_______ (-o- n-c-s-t- u-a c-d-n- y u-a p-l-e-a- --------------------------------------- (Yo) necesito una cadena y una pulsera.
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. (Y-- ------t--un ---ll--y -n-s pen--ent-s-/---e-e------). (___ n_______ u_ a_____ y u___ p_________ / a_____ (_____ (-o- n-c-s-t- u- a-i-l- y u-o- p-n-i-n-e- / a-e-e- (-m-)- --------------------------------------------------------- (Yo) necesito un anillo y unos pendientes / aretes (am.).

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!