Vestmik

et Minevik 4   »   es Pretérito 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [ochenta y cuatro]

Pretérito 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
lugema le-r l___ l-e- ---- leer
Ma lugesin. H- --íd-. H_ l_____ H- l-í-o- --------- He leído.
Ma lugesin terve romaani läbi. He --ído-t-d- la--o-el-. H_ l____ t___ l_ n______ H- l-í-o t-d- l- n-v-l-. ------------------------ He leído toda la novela.
mõistma e-te--er --co--rend-r e_______ / c_________ e-t-n-e- / c-m-r-n-e- --------------------- entender / comprender
Ma mõistsin. (L-- -e -n---d--o. (___ h_ e_________ (-o- h- e-t-n-i-o- ------------------ (Lo) he entendido.
Ma mõistsin tervet teksti. H- --te-d------do el-t---o. H_ e________ t___ e_ t_____ H- e-t-n-i-o t-d- e- t-x-o- --------------------------- He entendido todo el texto.
vastama cont-s----- r----n-er c________ / r________ c-n-e-t-r / r-s-o-d-r --------------------- contestar / responder
Ma vastasin. H- co--es-a--. H_ c__________ H- c-n-e-t-d-. -------------- He contestado.
Ma vastasin kõigile küsimustele. H- con-es---o---t---s---------un-a-. H_ c_________ a t____ l__ p_________ H- c-n-e-t-d- a t-d-s l-s p-e-u-t-s- ------------------------------------ He contestado a todas las preguntas.
Ma tean seda – ma teadsin seda. L--sé.-- -- --p- - -abía. L_ s__ – L_ s___ / s_____ L- s-. – L- s-p- / s-b-a- ------------------------- Lo sé. – Lo supe / sabía.
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. L- --crib---–-L--he es-rit-. L_ e_______ – L_ h_ e_______ L- e-c-i-o- – L- h- e-c-i-o- ---------------------------- Lo escribo. – Lo he escrito.
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. L--oigo--–-Lo--e---d-. L_ o____ – L_ h_ o____ L- o-g-. – L- h- o-d-. ---------------------- Lo oigo. – Lo he oído.
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. L- -oj- /-t-mo- -g-r-- (--.)------ h--co-i-- /-to--d----ga-r-----am--. L_ c___ / t____ a_____ (_____ – L_ h_ c_____ / t______ a_______ (_____ L- c-j- / t-m-, a-a-r- (-m-)- – L- h- c-g-d- / t-m-d-, a-a-r-d- (-m-)- ---------------------------------------------------------------------- Lo cojo / tomo, agarro (am.). – Lo he cogido / tomado, agarrado (am.).
Ma toon selle – ma tõin selle. L- -r-i-o.-–-Lo-he--ra---. L_ t______ – L_ h_ t______ L- t-a-g-. – L- h- t-a-d-. -------------------------- Lo traigo. – Lo he traído.
Ma ostan selle – ma ostsin selle. L--co----.-- Lo -e-com---do. L_ c______ – L_ h_ c________ L- c-m-r-. – L- h- c-m-r-d-. ---------------------------- Lo compro. – Lo he comprado.
Ma ootan seda – ma ootasin seda. Lo-es-e--.-–-L---e-es-era-o. L_ e______ – L_ h_ e________ L- e-p-r-. – L- h- e-p-r-d-. ---------------------------- Lo espero. – Lo he esperado.
Ma seletan seda – ma seletasin seda. L- e-p-ico--- -- h- e----c--o. L_ e_______ – L_ h_ e_________ L- e-p-i-o- – L- h- e-p-i-a-o- ------------------------------ Lo explico. – Lo he explicado.
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. Lo -ono--o-–-L-------noc---. L_ c______ – L_ h_ c________ L- c-n-z-o – L- h- c-n-c-d-. ---------------------------- Lo conozco – Lo he conocido.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...